Hesse finantskriisis: seitsme miljardi euro puudujääk on ärevil!

Hesse finantskriisis: seitsme miljardi euro puudujääk on ärevil!

Hesseni rahaline olukord on kõike muud kui roosiline. Rahandusminister Alexander Lorz (CDU) esitas oma 2024. aasta aruandes ilmatu seitsme miljardi euro suuruse puudujäägi. Selle murettekitava tasakaalu põhjuseks on maksutulude stagnatsioon ja üha suurenevad personalikulud. Kuidas fr.de teatas, et maksutulu vähenes 27 miljardi euroni, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes ühe miljardi võrra vähemat. Minister Lorz kirjeldab seda arengut kui murettekitavat.

Lähiaastatel olukord palju paremaks ei lähe, kui julged tulevikku vaadata. 2025. aastaks prognoosivad finantseksperdid maksutulu vaid mõningast kasvu 27,5 miljardi euroni. "Riigi finantsulatus muutub kitsamaks," selgitab Lorz, rõhutades, et sihipärane finantskonsolideerimine on vältimatu. Olulisel kohal on olemasolevate töötajatega senisest tõhusam töötamine ja protsesside digitaliseerimine, et asjad ümber pöörata.

Vajadus konsolideerimise ja personalijuhtimise järele

Eriti murettekitavad on pidevalt kasvavad personalikulud, mis kerkisid eelmisel aastal 16,8 miljardi euroni. Aastaks 2025 võivad need olla isegi üle 24,5 miljardi euro. Arvestades peaaegu 180 000 töötajat, sealhulgas uusi ametikohti haridussektoris, politseis ja kohtusüsteemis, ei näe Lorz töötajate arvu edasiseks kasvuks, kui õpilaste arv oluliselt ei suurene. Käimasolev arutelu personali ja nende rahastamise üle tekitab rahulolematust ka opositsioonis.

FDP parlamendisaadik Marion Schardt-Sauer kritiseerib osariigi valitsuse poliitilisi prioriteete ja AfD kirjeldab isegi praegust bilanssi kui "kõigi aegade halvimat". See paneb osariigi valitsusele tohutu surve – tekib küsimus, mis saab edasi. Kuigi Lorz rõhutab investeeringute vajadust haridusse ja sisejulgeolekusse, ei saa väljakutsest üle ilma selge strateegiata.

Väljavaated ja strateegilised otsused

Lootusekiireks võiks olla võlapiduri raamidesse jääv planeeritav uus võlg 670 miljonit eurot. Samuti peab Hesse vaesematele liidumaadele loovutama 3,6 miljardit eurot, mis teravdab niigi pingelist finantsolukorda veelgi. world.de rõhutab, et riigi enda 2024. aasta majandusaasta aruanne peaks andma ülevaate finantsseisust, kuid kas sellest piisab, jääb küsitavaks.

2025. aasta ümberkujundatud riigieelarvega, mis sisaldab investeeringuid haridusse, sisejulgeolekusse ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, ning jätkamist ootava Hessengeldi juures on vähemalt märke paremast rahalisest tulevikust. Võimalused on aga piiratud ja Hesse seisab silmitsi väljakutsega ühildada vajalikud säästud ja investeeringud. hessen.de juhib tähelepanu, et ka riigiteenistujate palgatõusud lükatakse 2025. aasta detsembrisse, et säästa 180 miljonit eurot.

Üldiselt on Hesseni finantspoliitika endiselt kuum teema. Eelseisvad otsused on riigi arengu ja kodanike rahulolu jaoks üliolulised. Jääb küsimus: kas Hessen suudab nutika konsolideerimise ja sihipäraste investeeringutega asjad ümber pöörata?