Supermarketid ütlevad odavale lihale ei – kuhu see muutus viib?

Supermarketid ütlevad odavale lihale ei – kuhu see muutus viib?

Märkimisväärse pöörde käigus otsustasid Saksamaal supermarketid ja allahinnatud kauplused odava liha müügi lõplikult lõpetada. See on selge märk tarbimisharjumuste muutumisest ja kasvavast soovist paremate loomapidamistingimuste järele. Föderaalse Põllumajandusministeeriumi 2024. aasta toitumisaruande kohaselt ei ole 92% tarbijatest praeguste elamistingimustega rahul ja nõuavad parandusi. Aldi Süd teatas, et lõpetab 2026. aasta jaanuari keskpaigast oma kaubamärgiga madalaima kasvatusmeetodi 1 värske liha kasutamise, saades sellega esimese palli veerema. Rewe ja Penny järgivad eeskuju, samas kui Lidl on juba saavutanud oma eesmärgi kaotada 2026. aasta veebruariks suures osas odav liha, näiteks Wetteraueri ajaleht teatatud.

Suurte kaubanduskettide ümberehitamine näitab, et surve lihatööstusele kasvab. Aldi Nord, Kaufland, Edeka ja Netto on sea- ja linnuliha juba konverteerinud, kuid värske veiseliha müük kõige madalamal tasemel jääb esialgu kehtima. Aldi Nord põhjendab seda piiratud pakkumiste ja klientide hinnatundlikkusega. Loomade heaolu ja kvaliteetsete kasvatusmeetodite üle peetav arutelu on muutumas üha vältimatumaks, kuna tarbijad on üha enam nõus kõrgemate põllumajandusstandardite järgi liha otsimiseks oma taskusse kaevama. 44% inimestest peab kõrgema kasvatustasemega tooteid tervislikumaks ning valmisolek loomade parema heaolu eest kõrgemat hinda maksta on samuti kõrge Peegel.

Kulud ja hinnatõus

Kuid kõrgemalt kasvatamiselt lihale üleminekul on ka oma varjuküljed. Tarbijad peavad valmistuma kõrgemateks hindadeks, mis tulenevad suurenenud energia-, sööda-, palga- ja logistikakuludest. 2023. aasta septembris oli veisehakkliha hind juba 70% kõrgem kui 2020. aastal, samas kui sealiha ja värske linnuliha maksis samuti 60% ja 45% rohkem, selgub 2023. aasta septembrist. Wetteraueri ajaleht ilmneb. 2023. aastal pärines vaid 1,5% sealihast madalaima kasvatusmeetodiga 1, samas kui kalkunite ja kanade puhul sellel tasemel liha külmkapi riiulilt ei leitud. Suur osa veiselihast – üle kolmveerandi – on aga pärit madalaimast kasvatussüsteemist.

Praegused arengud näitavad, et tarbijad on valmis maksma kvaliteetsemate toodete eest, isegi kui see tähendab kõrgemaid hindu. Ühiskonnas on toimunud ümbermõtlemine: üha rohkem inimesi tunneb aktiivselt huvi tarbitavate loomade päritolu ja elutingimuste vastu. See annab märku kultuurimuutusest, mis seab nii tööstusele kui ka poliitikale uusi väljakutseid.