AfD poliitik postitab kantsleri võltsfoto – käepigistuse skandaal!

AfD poliitik postitab kantsleri võltsfoto – käepigistuse skandaal!

Seoses võltsuudiste levitamisega sotsiaalmeedias lähevad asjad pöörasemaks. Hesseni AfD poliitik Johannes Marxen postitas Facebooki töödeldud foto, millel on tema parlamendifraktsiooni kolleeg Gerhard Schenk koos kantsler Friedrich Merziga (CDU). Postituses väideti, et see oli "kantsleri käepigistus", pilt, mis tabas paljusid. Aga kiiresti sai selgeks, et kuulujutud ei näita tervikpilti. Valju Ida-Hesseni uudised Pilt oli võlts ja seda ei tehtud Hessenfestil, kuigi Merz oli seal tegelikult.

Originaalfotol on kantsler koos Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskyga, mis on tehtud 2024. aasta lõpus. Siin on tehtud üks õnnetu montaaž: Schenk vahetati lihtsalt Zelenskyja vastu. AfD parlamendirühma esimees Robert Lambrou kinnitas, et Merz surus Schenki kätt, mida on võimalik tunnistajate poolt tõestada. Postitus oli aga esialgu vastuvõetamatu ja kustutati vaid paar tundi pärast avaldamist. Marxen vastas kriitilistele küsimustele vaid kaudselt, enne kui rätiku sisse viskas ja pildi platvormilt eemaldas.

Meediakirjaoskuse juhtum

Need juhtumid rõhutavad taas, kui oluline on suhtuda sotsiaalmeedias infosse kriitiliselt. Kui AfD föderaalne esinaine Alice Weidel kirjeldas Merzi varem kui "valetavat kantslerit", jätkasid lauad kõikumist. Võltsuudiste levik ning sellega seotud desinformatsioon ja desinformatsioon on teemad, mis ei esine mitte ainult poliitilisel areenil, vaid kõikjal. Valju bpb Võltsuudistel on sageli eriti suur mõju, eriti kui mõjutatud isikud ei usalda poliitilisi ja meediainstitutsioone.

Need mured on eriti valjemaks muutunud pärast Donald Trumpi valimist 2016. aastal ja Brexiti referendumit. Levinud uudised ei mõjuta mitte ainult poliitiliste arvamuste kujunemist, vaid ka sotsiaalset kliimat. Desinformatsiooni mõju vähendamiseks sotsiaalmeedias on vajalik kindel tõetunne. Uuringud näitavad, et alla 1% Internetis leiduvast sisust liigitatakse võltsuudisteks, mis ei tähenda, et ülejäänud teave oleks usaldusväärne.

Täpsustus on vajalik

Selle vastu võitlemiseks on meediapädevust edendavad algatused väga olulised. Näiteks EL on käivitanud programmi „EL vs. Disinfo”. Selliste programmide eesmärk on pakkuda omamoodi "vaktsineerimist" võltsuudiste vastu, teadvustada kodanikke desinformatsiooni ohtude suhtes ja varustada neid vajalike vahenditega. Ajastul, kus igasugune teave võib levida välgukiirusel, on hädavajalik vaadata saadud info kriitilise pilguga.

See väljaanne annab mõista, et kõik Internetis leviv ei vasta tõele. Võltsuudised, nagu Johannes Marxeni juhtum näitab, on väljakutse uuele meediamaastikule ja nõuavad põhjalikku ümbermõtestamist, kuidas me teabega ümber käime.