Wetterau politsei purustas petturingi: paljastati räpane kelmus!
Wetterau politsei lammutas 19. juulil 2025 petturingi, mis sai pangarekvisiidid puruks ja tekitas ulatuslikke kahjusid.

Wetterau politsei purustas petturingi: paljastati räpane kelmus!
Hiljutised Wetterau kriminaalpolitsei juurdlused on viinud pettuseringi, mis oli spetsialiseerunud petturlikule petturlusele, demonteerimiseni. 15. juulil 2025 otsisid üle 60 ohvitseri Friedbergis, Niddatalis ja Hanaus läbi kokku kümme korterit ning vahistasid seitse inimest. Kahtlustatavate hulgas on 23-aastane Wetterau linnaosast pärit mees, kes on nüüdseks vahi all. Ülejäänud kuus inimest on pärast politsei tegevust vabaduses, kuid nende suhtes on käimas juurdlus.
Politsei on tõestanud, et süüdistatavad on kogu Saksamaal toime pannud vähemalt 20 kelmusejuhtumit. Kelmus oli ülilihtne, aga ka äärmiselt salakaval: kannatanutele teatati SMS-i teel, et nende pangarekvisiidid on aegunud ja paluti selle uuendamiseks lingile vajutada. Seejärel sattusid pahaaimamatud kasutajad võltsitud veebisaitidele, mis tunduvad segadusse ajavalt sarnased pankade ametlike veebisaitidega. Paljud neist sisestasid sinna oma tundlikud pangaandmed ja paroolid, mis andis kurjategijatele ligipääsu internetipangakontodele.
Ohvritele suur kahju
Selle pettuse tagajärjed on tõsised: ohvrid said manipuleerimise tagajärjel kahju viie- kuni kuuekohalises vahemikus. Paljudel juhtudel koostasid kurjategijad ülekandeid ja võtsid puudutatud isikutega telefoni teel ühendust, et küsida nõutud TAN-i. Need kõned tunduvad eriti usaldusväärsed, kuna kurjategijad esinevad pangatöötajatena ja kasutavad ohvrite usalduse võitmiseks võltsitud telefoninumbreid.
Wetterau kriminaalpolitsei hoiatab lisaks peturõnga lahtivõtmisele oma pangakontot kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemise eest – näiteks väidetavate finantsagentidena sotsiaalvõrgustike kaudu. Sellel võivad olla tõsised kriminaalsed tagajärjed ja seda kahtlustatakse rahapesus.
Küberkuritegevus fookuses
Praegune küberkuritegevuse laine on murettekitav. Eelmisel aastal moodustasid küberrünnakud väidetavalt peaaegu 70% kõigist rämpspostikirjadest, kusjuures 90% nendest meilidest väidetavalt pärinevad pankadest või hoiupankadest. Nagu pangaliit selgitab, kasutavad kurjategijad usalduse äratamiseks üha enam isikupärastatud andmepüügimeile, mis sisaldavad mõjutatud isikute tegelikku teavet. Eesmärk on selge: pääseda ligi isikuandmetele ja tekitada rahalist kahju.
Kuid uurijad ei registreeri mitte ainult pettuskatsete arvu suurenemist, mis on seotud lõhkumisega. Liikluses on ka uued petuskeemid, näiteks pakkide kohaletoimetamise eest väikese tasu küsimine. Kurjategijad on leidlikud ja kasutavad ohvrite survestamiseks aktuaalseid teemasid. Need arengud muudavad pideva valvsuse hädavajalikuks – eriti mis puudutab isiklikku pangateavet.
Kahtluse korral soovitab politsei alati pöörduda otse panga poole, et teha kindlaks, kas taotlus on ehtne. Sest nagu praegused sündmused näitavad, on ennetus digiajastul parim kaitse kuritegevuse vastu.
Selle teema kohta lisateabe saamiseks ja kursis olemiseks külastage aruandeid aadressilt FNP, FFH ja Pangaliit.