Pahameel tippametnike üle: 780 000 eurot ja kodanike kisa!

Pahameel tippametnike üle: 780 000 eurot ja kodanike kisa!

Hiljutises artiklis kritiseeris lugeja teravalt tippametnike pensionipalkade kajastamist. Konkreetselt teatati summadest kuni 780 000 eurot, mis mitte ainult ei tekitanud segadust, vaid tõstatas ka sotsiaalse õigluse küsimuse. Lugeja näeb aruandluses võimalikku sotsiaalse kadeduse kasvulava, mis tuleneb sissetulekute ja pensionide ebavõrdsest esitamisest. Ta kutsub üles õiglasele pensionipoliitikale ja hoiatab, et sellised ajakirjanduslikud lähenemisviisid võivad polariseeriva õhkkonna loomisega demokraatiat ohustada. Lisaks on vaja konstruktiivset ja rahumeelset aruandlust, mis ei esita auditooriumile ainult ühekülgseid vaatenurki, vaid võtab arvesse ka kõiki olulisi aspekte. NWZ Online teatab et ajakirjanduse kohustus on sellist polariseerumist vältida.

Arutelu riigiteenistujate palkade üle on viimastel aastatel ikka ja jälle puhkenud, eriti seetõttu, et paljud sakslased leiavad, et nende endi pension on ebapiisav. Vastavalt hiljutisele artiklile FR Pensionil olevad riigiteenistujad saavad üldjuhul kõrgemat palka kui tavalised pensionärid. Seda seetõttu, et riigiteenistujate ja töötajate pensionisüsteem on põhimõtteliselt erinev. Riigiteenistujatel, kes töötavad näiteks juristina, elukutseliste sõdurite või vaimulikena, on eesõigus saada sissetulekute ja tööstaaži alusel pensioni. Riigiteenistujate pensioni tagamise eest vastutab riik ja see põhineb alimentide põhimõttel – õiguslikul alusel, mis on fikseeritud põhiseaduses.

Kuidas avaliku teenistuse osutamine toimib?

Riigiteenistujad on tagatud bifunktsionaalse süsteemi kaudu, milles on tagatud nii standardne turvalisus kui ka lisahüved. Oluline aspekt on siin see, et pensione arvestatakse kahe viimase staaži järgi enne pensionile jäämist. Võimalikud on kõrgemad pensionimäärad kuni 71,75 protsenti pärast 40-aastast staaži. Keskmiselt on saavutatud pensionimäär 68 protsendi ringis, samas kui töötajate pensionid sõltuvad nende tehtud sissemaksetest ja on sageli madalad. See on viinud viimastel aastatel kasvanud pensionisaajate arvuni, mis on 2022. aastal jõudnud juba 1,8 miljonini BPB teatatud.

Erinevus riigiteenistujate ja teiste töötajate vahel ei ilmne selgelt ainult nende palkades. Kui riigiteenistujad ise oma pensionimakseid ei maksa, siis töötajad peavad tasuma riiklikku pensionikindlustusse. Lisaks saavad riigiteenistujad tervishoiu- ja õendusabi toetusi, kuid peavad sõlmima erakindlustuse, mis vähendab nende netopensioni. Paljude jaoks on üks selge: pensionihüvitiste ebavõrdsus on probleem, millega tuleks kiiresti tegeleda.

Arvestades riigiteenistujate pensionide praeguseid arenguid, arutatakse vajalikke reforme, et saavutada pensioniõiguste õiglasem jaotus ja rahastamine. Võimalikud reformid võivad kaasa tuua riigiteenistujate pensionide kärpimise, näiteks pensioni maksimummäära alandamise või vanusepiirangute tõstmise. Siin on küsimus, kuidas saab süsteemi (pensionisaajate arvu suurenemise tõttu kasvavate kuludega) muuta jätkusuutlikuks, ilma et see ohustaks sotsiaalkindlustuse põhimõtteid.