Mürgimõrvaskandaal: ajaloolane paljastab Stienkeni juhtumi Lindernis!

Mürgimõrvaskandaal: ajaloolane paljastab Stienkeni juhtumi Lindernis!

16. juunil 2025 ilmus koduloolase Johannes Bolleni uus raamat, mis annab sügava sissevaate natsionaalsotsialismiaegsesse traagilisse mõrvajuhtumisse. Pealkiri “Rattenkraut im Labor” heidab valgust 1937. aastal oma naise Maria mõrvas süüdi mõistetud farmitöölise Anton Stienkeni hukkamise vastuolulistele asjaoludele. Bollen rekonstrueerib sündmused täpselt ega jäta midagi välja. NWZonline teatab, et von Stienkeni juhtum on näide kohtusüsteemi omavolist natside ajal.

Mõrvajuhtum algab tõsistest süüdistustest, mis Anton Stienkeni vastu esitati. Väidetavalt mürgitas ta 1935. aasta veebruarist aprillini oma naise arseeniga. Neid süüdistusi toetasid mitte ainult tähtsa tunnistaja Berta Niemanni ütlused, vaid ka anonüümkiri, mis teavitas politseid ja algas lausega "Mürgimõrv! Uurimine!" kirjutati üle. Vaatamata arvukatele ebakõladele kohtuprotsessis, sealhulgas Stienkeni seadusliku esindatuse puudumisele, mõisteti ta 8. aprillil 1937 surma.

Õigluse peen joon

Tingimused, mille alusel Stienkeni läbirääkimisi peeti, olid kõike muud kui õiglased. Bolleni sõnul oli Stienkenil 1936. aastal vähe võimalusi õiglaseks kohtupidamiseks ilma seadusliku esindajata. See saab veelgi selgemaks, kui võtta arvesse Lastrupi kohaliku politseiniku Ripkeni ja NSDAP kohaliku rühma juhi dr Ernst Strickeri rolli, kes mõlemad avaldasid tema kohta negatiivset arvamust. Süüdimõistmisele järgnes hukkamine 4. novembril 1937 ja Stienkeni surnukeha anti Göttingeni ülikooli patoloogiaosakonna käsutusse ilma talle hauda seadmata.

Bolleni teos, mis ilmus pealkirja all "Natside meelevaldne õiglus. Ajaloolise juhtumi rekonstrueerimine", viib lugejad emotsionaalselt laetud teekonnale läbi omaaegse ebaõigluse. Lisaks mõrvajuhtumi loo jutustamisele käsitletakse raamatus ka politseiuurimise omavoli ja natside õigussüsteemi poliitilist tausta. Sel moel annab see mitte ainult selge ülevaate kohtusüsteemist, vaid ka inimlikkuse tunde ajaloo tumedas peatükis.

Poliitiline kontekst ja ajaloolised juured

Anton Stienkeni lugu ei saa vaadelda eraldiseisvana. See on põimitud natsionaalsotsialismi aegse Saksamaa kohtusüsteemi keerukasse struktuuri, mis erines suuresti varasemast Weimari õigussüsteemist. Pärast Esimest maailmasõda jäi kohtusüsteem suures osas monarhiliseks, mis tõi kaasa poliitilise tagakiusamise ja diskrimineerimise. Natsionaalsotsialistide esilekerkimisega sai kehtiv seadus nende võimu ümberkorraldamise vahendiks ja poliitilisi vastaseid kiusati rangelt taga.

Kuidas doebeln-im-ns.de Nagu ta kirjeldab, viidi kohtusüsteem kooskõlla ja seda kasutati rassistlike seaduste rakendamise ja vähemuste tagakiusamise vahendina. Stienkeni juhtum on näide sellest, kuidas natside võimu all olev õigussüsteem toimis – sageli seadust ja korda arvestamata.

Bolleni analüüsi lõpetab põhjalik analüüs poliitiliste sündmuste ja mõjude kohta inimeste elule sel kriitilisel ajal. See teeb selgeks, et ajaloo mäletamine ja sellega leppimine pole mitte ainult kohustus, vaid ka vajadus minevikust õppimiseks.

Raamatut saab osta pehme köitena ISBN 9783910347649 all ja EPUB-na numbri 9783910347656 all ning see kutsub kõiki lugejaid selle olulise teemaga tegelema ning uuesti läbi mõtlema õigluse ja mineviku rikkumiste küsimused. Selliste juhtumitega tegelemine on tänapäeval suure tähtsusega ja aitab säilitada mälu.