Tuletõrjekriis: kuidas Ida-Friisimaa takistas Brandweeri allakäiku

Tuletõrjekriis: kuidas Ida-Friisimaa takistas Brandweeri allakäiku

Saksamaal on tuletõrje katastroofitõrje asendamatu osa. Umbes 95% tuletõrjujatest on vabatahtlikud päästjad, kes töötavad väsimatult oma kogukonna teenimise nimel. Võrdluseks, Hollandi tuletõrjeosakond Brandweer on hädas personalipuudusega. Friedhelm Tannen, Ida-Friisimaa tuletõrjeühingu president, tegi selle tähelepaneku Hollandi visiidil. Ida-Friisimaal on tavaliselt umbes 70–120 elanikku ühe tuletõrjeliikme kohta, samas kui Groningeni piirkonnas tõuseb see arv peaaegu 800-ni. Vaatame lähemalt mõlema süsteemi erinevusi ja väljakutseid.

Mis teeb Brandweeri nii eriliseks?
Hollandi tuletõrje struktuur erineb oluliselt Saksamaa omast. Kõik tuletõrjujad peavad olema koolitatud hingamisteede kaitseks, mis võimaldab operatsioonidel suuremat paindlikkust. Igaüks võib võtta mis tahes ülesande. Lisaks on tuletõrjeautos vaid kuus päästeteenistust Saksamaal kavandatud üheksa asemel. Uuringud näitavad, et valmisolek vabatahtlikuks töötada on Hollandis Saksamaaga võrreldes madalam, mis seletab vabatahtlike vähest arvu. Ajalehe Fire Department Life.de andmetel on keskmises 15 000 elanikuga kogukonnas vaid 16 hädaabiteenistust, mis suurendab kriitilist olukorda.

Erinevad treeningrajad

Hollandi tuletõrje on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud, kuigi algselt põhines see Saksamaa tuletõrjeteenistusel. Nüüd on aga kogukondadeüleseid julgeolekupiirkondi (Veiligheidsregio), mis võtavad organisatsiooni järjest enam üle. Rakendatud on ühtne koolitussüsteem nii vabatahtlikele kui ka täiskohaga töötajatele ning koolitused ulatuvad tuletõrjujatest juhtivate ühendusteni. See on tähelepanuväärne lähenemine koolituse kõrge taseme tagamiseks ja tõhususe suurendamiseks, nagu kirjeldas Christian Velthausz Noord-en Oost-Gelderlandi julgeolekupiirkonnast.

Seevastu Saksamaal iseloomustavad tuletõrjet üksikute liidumaade õiguslikud regulatsioonid. Organisatsioon on väga erinev; tegutsevad linna, rajooni ja rajooni tuletõrjeühingud. Pühendumise edendamiseks pakutakse ka erinevaid rahalisi soodustusi, näiteks kuni 4 eurot lähetuse või koolituspäeva kohta mõnes kogukonnas. Näiteks Alam-Saksimaal ei ole personalipuudus laialt levinud ja vabatahtlike tuletõrjujate arv on ületanud 130 000 piiri.

Vabatahtliku tegevuse väärtus

Eriline aspekt Hollandis on Brandweeri liikmetele makstav astmeline kuluhüvitis. Kasutustunni eest võite teenida kuni 25 eurot. See kontseptsioon võib pakkuda mõningaid stiimuleid, kuid jääb alla Saksamaa rahalistest stiimulitest. Paljudes Saksa kogukondades on vabatahtlikud tuletõrjeosakonnad avatud kõigile kodanikele, kuigi liikmelisus on tasuta ning sisenemine ja sealt lahkumine põhinevad isiklikul kohustusel.

Kuidas mõlemad riigid väljakutsetele vastu astuvad?
Väljakutsed on mõlemas süsteemis sarnased, kuid neid lahendatakse erinevalt. Saksamaal on noorte talentide värbamise tagamiseks ja olemasolevate liikmete aktiivsena hoidmiseks vajalik intensiivne toetus – olgu see siis tavaliste koolituste või vaba aja tegevuste kaudu. Madalmaades võib aga olla vajalik Brandweeri liikmeks saamise stiimulite põhjalik läbivaatamine, et meelitada rohkem kodanikke vabatahtlikule tööle. Mõlema riigi pikaajaline eesmärk peaks olema elanike turvalisuse tagamine ja hädaabiteenistuste piisav toetamine.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Saksamaa ja Hollandi tuletõrje seisab silmitsi suurte väljakutsetega erinevate struktuuride ja koolitussüsteemide tõttu. Olgu see siis tuletõrje personali värbamine või hädaabipersonali nappuse tagamine – siin on vaja tõelist koostööd.

Lisateavet Hollandi tuletõrjestruktuuride kohta leiate aadressilt NWZonline. Feuerwehrleben ja Wikipedia.