Upjeveri lennubaas: uus pühendumine toob Jeveri ja Schortensi jaoks ebakindlust!

Upjeveri lennubaas: uus pühendumine toob Jeveri ja Schortensi jaoks ebakindlust!

Varem liinilennuväljana tuntud Upjeveri lennubaas saab uue suuna. Nüüdsest kasutatakse seda ümber alternatiivse lennuväljana naaberlinnade Schortensi ja Jeveri jaoks. Sellest teatas Jeveri linnapea Jan Edo Albers ja rõhutas, et pühendus ei avalda linnale kohe märgatavat mõju. Küll aga järgneb tõenäoliselt peagi arutelu kaitseministeeriumiga huvide kooskõlastamiseks, et võimalikud muudatused juba varakult selgeks teha. Nii raporteerib nwzonline olukorrast.

Teine punkt, mis on endiselt ebaselge, puudutab lähenemisraja piirkondi ja tuuleenergia kaalutlusi Jeveris. Linnapea Gerhard Böhling von Schortens andis mõista, et linna on kaitseministeeriumi plaanidest teavitatud ning arutelud käivad erinevate institutsioonidega, sealhulgas Bundeswehri ja Friisimaa ringkonnaga. Keskendutakse eelkõige Klosterwegi elamupiirkondade arendamisele ja kodanikud ootavad põnevusega, milliseid kaalutlusi algatatakse.

Mõjud lennutegevusele

Arvata võib, et taaspühendamine võib taas jõustada ka mürakaitseeeskirjad, mis varem tunnistati kehtetuks, kui lennuväli 2013. aastal tühistati. Sellel võib olla oluline mõju kavandatavatele ehitusprojektidele Schortensis ja Jeveris. «Peame uurima, kuivõrd võivad olemasolevad ehitusprojektid endistes lennutrassides kannatada võimalike mürakaitsenõuete tõttu,» selgitas Jeveri vallavanem.

Nagu praegune info näitab, on õhuvägi juba aktiivne ja kasutab õppustel Upjeveri lennubaasi. 5. augustil 2025 toimus õppus erinevate lennukitega, sealhulgas C-130 Hercules. Elanikud pidid lennukimüra ootama kella 12.30 vahel. ja 14.00 ning alates esmaspäevast toimusid ka öised treeninglennud, mis tähendas lisamüra. See teeb selgeks, et lennubaasi kasutamine võib peagi elanike jaoks muutuda rutiinseks, teatab ndr.

Lennuki müra ja tervis

Arutelu lennubaasi üle tõstatab ka küsimuse lennukimüra tervisemõjudest. Varasemate uuringute kohaselt võib öine lennukimüraga kokkupuude põhjustada unehäireid ning muid füüsilisi ja psühholoogilisi probleeme. See on Saksa lennunduskeskuse (DLR) praeguste uuringute keskmes. Seal keskendutakse müra mõjule elukvaliteedile, eriti seoses haavatavate rühmade, näiteks laste ja vanemate inimestega. Mure lennukimüra tervisemõjude pärast on viimastel aastatel muutunud üha olulisemaks. DLR-i uuring näitab, et lennukite kroonilisel müral on tõestatud negatiivne mõju kognitiivsele jõudlusele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Upjeveri lennubaasi taaspühendamine toob endaga kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Eelseisvad kõnelused kogukondade ja kaitseministeeriumi vahel võivad olla piirkonna edasise arengu seisukohalt üliolulised. Tähelepanu tuleb pöörata mürakaitsemeetmetele ja nende mõjule elanike elukvaliteedile.