Fretterode kohtuprotsess: neonatside rünnak ajakirjanike vastu skandaalis õiglus!

Fretterode kohtuprotsess: neonatside rünnak ajakirjanike vastu skandaalis õiglus!

Fretterode'i menetluses ilmneb, et Mühlhauseni piirkonnakohus kasutab pidurdamistaktikat. Seda küsimust käsitlesid kaashagejad ja kaashageja Göttingenist kaebusega viivituse kohta, kuna enam kui 14 kuud pärast Föderaalkohtu (BGH) vahi alla jätmist ei ole kohtuistungit ikka veel ümber ajastatud. Paljud inimesed küsivad endalt: kuidas see nii saab? 2024. aasta aprillis tühistas föderaalkohus piirkondliku kohtu leebema otsuse neonatside rünnaku kohta kahe ajakirjaniku vastu ja saatis menetluse tagasi teise kotta. Riigiprokuratuur ja kaashagejad olid kohtuotsuse osas juba teravalt sõna võtnud, milles ei käsitletud kuritegu sihipärase rünnakuna ajakirjanduse vastu.

See rünnak leidis aset 2018. aasta aprillis Tüüringis, kui kaks ajakirjanikku püüdsid dokumenteerida paremäärmuslaste kohtumist tuntud neonatsi Thorsten Heise valduses. Kui nad üritasid oma autoga taganeda, jälitasid ründajad neid. Selle tagaajamise ajal toimus jõhker rünnak pesapallikurika, noa ja pipragaasiga. Üks ajakirjanikest sai nii raskelt viga, et sai noahaava, teine ​​aga koljuluumurru. Süüdistatavad, Heise poeg Nordulf H. ja Gianluca B. said 2022. aasta septembris üllatavalt leebe karistuse: aasta ja 200 töötunni pikkuse tingimisi karistuse, mida avalikkus pidas skandaalseks, sest kohus ei soovinud kuriteo poliitilist motiivi tunnistada. Siin tekib küsimus: kui kaugele võib see minna, kui kohtusüsteem kaitseb neonatse?

Protsessi ülevaade

Ringkonnakohtu määruse luges BGH ebaõigeks, leides muuhulgas, et tõendite hindamine oli puudulik ja asjaosaliste ütlused ei olnud esitatud arusaadavalt. BGH jättis ühe süüdistatava apellatsioonitaotluse rahuldamata, kuna otsest noarünnakut ei peetud tõendites tõendatuks. Ainus vaidluskoht, mis jäi, oli ajakirjanikele kuulunud kaamera asukoht. Uuendatud ekspertiis võib avaldada otsustavat mõju kaashagejatele, kes ei ole praegu kindlad, kas nad hakkavad uuesti protsessist osa võtma.

Viivitusi seletatakse praegu kohtutasandil arvukate kiireloomuliste menetluste, aga ka koroonapandeemia ja töötajate nappuse tõttu. Sellegipoolest jääb mulje, et kohtunike ja kaassüüdistuse ees ootab rohkem takistusi, kui on õigustatud. Advokaat Sven Adam kritiseeris olukorda ja väitis, et Mühlhauseni kohtusüsteem ebaõnnestub ja on aeg neonatside kaitsmise asemel kohtu alla anda.

Paremäärmusluse kontekst

Kogu olukord toob esile paremäärmusluse murettekitava tõusu Saksamaal. Põhiseaduse kaitse ameti praeguste andmete kohaselt on vägivallale orienteeritud inimeste potentsiaal jõudnud praeguseks ligikaudu 15 300 inimeseni. Lisaks tõusid paremäärmuslikud kuriteod ja vägivallakuriteod 2024. aastal 37 835-ni, mis vastab 47,4% kasvule võrreldes 2023. aastaga. Eriti tähelepanuväärne on ksenofoobse taustaga füüsiliste süütegude kasv, mis kasvas 4,8% 916 juhtumini.

Paremäärmuslaste meeleavaldused on endiselt kõrgel tasemel, kuigi eelmisel aastal paremäärmuslaste muusikaüritusi enam ei toimunud, 2023. aastal oli neid 322. Rände, varjupaiga ja queer’i-vastaste meeleolude teemad on meeleavaldajate seas jätkuvalt kõlavad, mis näitab, et see hoovus riigis ei ole veel kaugeltki peatunud. Kõik need tegurid suurendavad ebakindlustunnet ja rõhutavad kohtute vastutust võtta selge seisukoht selliste tegude vastu.

Kui kaua Fretterode kohtuprotsess edasi lükkub ja kui otsustavalt reageerib kohtusüsteem sellele üha vägivaldsemale ja sallimatumale voolule?