Noajuhtum Hattorfi põhikoolis: politsei uurib pärast tüli

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

9. juulil sai Hattorfis koolihoovis vigastada üheksa-aastane poiss. Politsei uurib pärast tüli.

Ein neunjähriger Junge wurde am 9. Juli auf dem Schulhof in Hattorf verletzt. Die Polizei ermittelt nach einer Auseinandersetzung.
9. juulil sai Hattorfis koolihoovis vigastada üheksa-aastane poiss. Politsei uurib pärast tüli.

Noajuhtum Hattorfi põhikoolis: politsei uurib pärast tüli

Göttingeni rajoonis Hattorfi algkooli koolihoovis leidis aset häiriv juhtum. Kolmapäeva, 9. juuli pärastlõunal sai üheksa-aastane poiss tüli käigus mitme teismelisega kergelt viga. Vastavalt teabele Göttingeni Tageblatt Politsei tuli kutsuda pärast seda, kui näidati noa, mida ei kasutatud, kuid mis ilmselt lihtsalt tõmmati. Juhtunu täpne taust on hetkel ebaselge, kuna kool suleti suvevaheaja tõttu ning politsei alustas kohe uurimist.

Noavägivalla kasv laste ja noorte seas on murettekitav areng kogu Saksamaal. The ZDF täna Aruandes rõhutatakse, et noarünnakud noorte seas sagenevad mitte ainult Hattorfis, vaid ka mujal Saksamaal. Näiteks 12-aastane Berlin-Spandaus langes noarünnaku ohvriks. Andmed on murettekitavad: 2023. aastal toimus Nordrhein-Westfalenis üle 3500 noarünnaku, mis on 43 protsenti rohkem kui aasta varem. Suurem osa kurjategijatest on mehed ja paljud neist on alla 21-aastased.

Tegelikkus koolides

Kui me vaatame meie koolide kliimat lähemalt, näeme, et peaaegu iga teine ​​õpetaja Saksamaal täheldab õpilaste seas vägivalda. Statistika teada saanud. Vägivallakuritegude suurenev arv, eriti koolides, on endiselt tõsine probleem. Õpetajad teatavad kiusamise ja füüsiliste rünnakute sagenemisest, samas kui õpilased tunnevad end koolis järjest ebaturvalisemalt.

Koolide ohutuse suurendamiseks rakendavad mõned ametiasutused juba ennetavaid meetmeid. Sellistes linnades nagu Essen on väljatöötamisel uus turvakontseptsioon, mis lisaks struktuurimuutustele hõlmab ka täiendavaid julgeolekujõude ning sallivuse ja frustratsioonitaluvuse edendamist. Koroonaviiruse pandeemia on probleemi veelgi teravdanud, kuna paljud õpilased on hädas isolatsiooni ja stressi tagajärgedega, mis väljendub vägivalla suurenemises.

Edasine tee

Nende murettekitavate suundumuste vastu võitlemiseks kutsuvad eksperdid koole ja lapsevanemaid üles mitte ainult dialoogi pidama, vaid ka edendama vägivallaennetusprogramme. Hea näide selle kohta pärineb Hannoveris asuvast IGS Büssingwegist, kus õpetajad ja vanemad töötavad koos, et võidelda vägivalla ja koolikiusamise vastu igapäevaelus.

Oluliseks sammuks võiks olla ka teadlikkuse tõstmine nugade kasutamise ohtudest. Näiteks Bielefeldis teavitab politsei õpilasi riskidest ja teadvustab neile, et vägivald ei ole lahendus. Küsimus jääb: kuidas saame ühiskonnana tagada, et lapsed ja noored saaksid tulevikus õppida ja kasvada vägivallavabas keskkonnas?