Kährikujaht algab: Alam-Saksimaal on punane häire!

Kährikujaht algab: Alam-Saksimaal on punane häire!

Alates 16. juulist 2025 on pesukarujaht Alam-Saksimaal taas päevakorral. Pärast 1. aprillist 15. juulini kestnud keeluaega võib nüüd küttida täiskasvanud kährikuid. See meede ei ole mitte ainult kähriku kiiresti kasvava populatsiooni kaja, vaid ka reaktsioon märkimisväärsele kahjule, mida need loomad põhjustavad, eriti Northeimi piirkonnas. [NDR] teatab, et ainuüksi 2023/2024 jahiaastal lasti seal maha 2354 kährikut.

Elanikud on mures: hävinud tiigid, kahjustatud katusealused ja rüüstatud prügikastid on paljudes kogukondades igapäevased. Lisaks ohustavad kährikud noorlinde ja ohustavad kaitsealuseid liike. Levik on järsult arenenud: 20 aastat tagasi oli kährikuid Alam-Saksi liidumaa jahimaadest vaid umbes 15%, 2023. aastaks oli see arv kasvanud juba üle 61%. Tänavu lasid jahimehed maha üle 25 000 kähriku, kuna loomad on invasiivne liik ja föderaalse looduskaitseseaduse alusel on vaja meetmeid ohjeldada.

Kasvav rahvaarv ja kahju

Numbrid on muljetavaldavad ja loovad murettekitava pildi. Alam-Saksimaa on viimastel aastatel kujunenud pesukarude levialaks. Loomad on eriti levinud Alam-Saksimaa lõunaosas, sealhulgas Northeimi, Göttingeni, Harzi ja Lüchow-Dannenbergi ringkondades. Teisi invasiivseid liike silmas pidades on näha üldine trend: 2023/24 jahiaastal kasvas lastud kährikute koguarv eelmise aastaga võrreldes 9,4%, mida toetavad eelkõige tõhusad jahistrateegiad. [Pirsch] rõhutab, et Alam-Saksimaal lasti kokku 44 961 nutriat, mis vastab 29,4% kasvule samal perioodil.

Lisaks rakendab Alam-Saksimaa oma meetmeid kährikupopulatsiooni vastu võitlemiseks. Selle väljakutse lahendamiseks moodustati Northeimi ringkonnas spetsiaalne töörühm. Kasvav arvukus ei ole mitte ainult märk loomade paljunemisest, vaid ka vajadusest võtta süstemaatiliselt meetmeid invasiivsete liikide vastu. [NLWKN] sõnul on invasiivsete liikide vastu võitlemine kogu ELis oluline ja liikmesriigid on kohustatud välja töötama asjakohased majandamismeetmed.

Õiguslikud nõuded ja väljakutsed

Alam-Saksimaal on kährikud klassifitseeritud invasiivsete liikide hulka, mis tähendab, et nende tõrjeks ja küttimiseks on vaja teatud seaduslikke nõudeid. Teistes liidumaades, näiteks Brandenburgis või Baieris, pesukarude jaoks keeluaega ei kehti. Kui praegu Alam-Saksimaa jahihooaega pikendada ei plaani, siis on näha, kuidas olukord lähiaastatel areneb. Väljakutsete lahendamiseks peavad kogukonnad ja jahimehed kokku tõmbama.

Kõik need meetmed ja strateegiad on vajalikud selleks, et säilitada looduslik tasakaal ja vältida invasiivsete liikide, näiteks kähriku, veelgi suuremat mõju kohalikele loomaliikidele ja elupaikadele. Põhiküsimus jääb alles: kuidas saame üheskoos ületada väljakutsed, mida põhjustavad invasiivsed liigid, nagu pesukarud ja nutriad, kaitstes samal ajal meie looduslikku loomastikku?