Milline on Göttingeni õhukvaliteet? Praegused väärtused!

Milline on Göttingeni õhukvaliteet? Praegused väärtused!

Täna, 28. oktoobril 2025, oleme keset tähtsat arutelu linnapiirkondade õhukvaliteedi üle. Göttingenis Bürgerstrassel asuvas mõõtejaamas uuritakse peentolmu, lämmastikdioksiidi ja osooni väärtusi hoolikalt. Need kolm parameetrit on õhukvaliteedi hindamisel üliolulised ja mõjutavad otseselt inimeste tervist.

Nagu teatab Göttinger Tageblatt, on peentolmu piirväärtuseks 50 mikrogrammi kuupmeetri kohta, mida võib ületada maksimaalselt 35 korda aastas. Praegused mõõtmised näitavad, et õhukvaliteeti klassifitseeritakse olenevalt hinnangust "väga halb", "halb", "keskmine", "hea" või "väga hea". Eelkõige keskendutakse lämmastikdioksiidi ja osooni piirväärtustele: eksperdid peavad probleemseks väärtusi, mis on suuremad kui 200 μg/m³ lämmastikdioksiidi puhul või üle 240 µg/m³ osooni puhul.

Õhusaaste ohud tervisele

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) juhib tähelepanu, et õhusaaste on endiselt suurim keskkonnatervise oht Euroopas, eriti linnades. 2022. aastal suri ELis hinnanguliselt 239 000 inimest kahjuliku peentolmu PM2,5 tagajärjel. Samal perioodil nõudsid osoon ja lämmastikdioksiid palju rohkem inimelusid. Need arvud on murettekitavad ja rõhutavad seaduslike piirangute järgimise kiireloomulisust.

Aastatel 2005–2022 on tehtud märkimisväärseid edusamme õhukvaliteedi parandamisel. Peentolmureostusest tingitud surmajuhtumite arv vähenes 45%. Sellegipoolest on ELi eesmärk vähendada tahkete osakeste saastet 2030. aastaks 55% võrra endiselt keeruline ülesanne.

Soovitused halva õhukvaliteedi jaoks

Milliseid meetmeid tuleks võtta, kui õhukvaliteet on halb? Väga kehvades tingimustes soovitavad eksperdid tundlikel inimestel välistingimustes füüsilist pingutust vältida. Kui õhukvaliteet on "halb", peaksite vältima ka pingelisi tegevusi. Kuigi mõõduka õhukvaliteedi tõttu on terviserisk väiksem, ei saa välistada pikaajalist mõju ning headel päevadel on tingimused õues tegutsemiseks peaaegu ideaalsed.

Erilist tähelepanu pööratakse ka aastavahetuse ilutulestikule, mis, nagu märgivad Föderaalse Keskkonnaagentuuri keskkonnaeksperdid, toodab lühikese aja jooksul palju peentolmu. Ilutulestikuga eraldub aastas umbes 2050 tonni peent tolmu, millest 75% toimub aastavahetusel. Oluline on arvestada keskkonnamõjudega, eriti kui linnas valitsevad vastupidised ilmastikutingimused, mis võivad õhukvaliteeti tõsiselt mõjutada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et täna jõustunud uued ELi õhukvaliteedi eeskirjad, mis on paremini kooskõlas WHO standarditega, on positiivne samm säästvama ja tervislikuma õhukvaliteedi suunas. Sellegipoolest on õhusaaste terviseriskide kontrolli all hoidmiseks vajalik valvsus.