Liigutav revüü Laul Estherile” austab Auschwitzis ellujäänud Bejaranot

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

4. oktoobril 2025 austas Hamburgis Kampnagelis revüü “Laul Estherile” Auschwitzist ellujäänud Esther Bejaranot rahvusvaheliste artistide ja kriitiliste mõtisklustega fašismi üle.

Am 4. Oktober 2025 ehrte die Revue „A Song for Esther“ im Kampnagel in Hamburg die Auschwitz-Überlebende Esther Bejarano mit internationalen Künstler*innen und kritischen Reflexionen über Faschismus.
4. oktoobril 2025 austas Hamburgis Kampnagelis revüü “Laul Estherile” Auschwitzist ellujäänud Esther Bejaranot rahvusvaheliste artistide ja kriitiliste mõtisklustega fašismi üle.

Liigutav revüü Laul Estherile” austab Auschwitzis ellujäänud Bejaranot

4. oktoobril 2025 koges Hamburg muljetavaldavat austust Auschwitzis ellujäänule ja antifašistile Esther Bejaranole. Kunstnik Candice Breitzi väljamõeldud revüü “Laul Estherile” toimus rohkearvulises Kampnagelis. Breitzil oli ainulaadne idee mitte ainult austada Bejaranot, vaid jälgida ka tema eluteekonda läbi viimistletud videote ja isiklike kirjade, mida rahvusvahelised artistid ürituse ajal ette lugesid. See oli õhtu, mis tähistas kunsti ja muusika mitmekesisust, meenutades samas mineviku tumedat ajalugu.

Hamburgi linnakuraator Joanna Warsza mängis otsustavat rolli, kutsudes Breitzi välja töötama Hamburg-Harburgis asuva „Fašismivastase memoriaali” jaoks performatiivset teost. Oma kirjades Bejaranole mõtiskles Breitz konfliktide üle, mida juudi naised kogesid kurjategijate riigis. 1924. aastal Saarlouis’s sündinud Bejarano elas holokausti üle, mängides Auschwitzi tüdrukuteorkestris akordionit. Ta pidas oma naasmist muusika, eriti "Bel Ami" juurde võimsaks ellujäämisaktiks ja omamoodi "kättemaksuks" oma mineviku vastu.

Mitmekesine muusikapärand

Revüü pakkus sõjahiti “Bel Ami” laias valikus tõlgendusi ning tõi kokku muljetavaldavad artistid nagu Aeham Ahmad, Microphone Mafia, Chicks on Speed ​​​​ja Peaches. Breitz oli koostöös Bejarano järeltulijatega arendanud dialoogi, mis hõlmas erinevaid muusikastiile. Need etteasted ei näidanud mitte ainult Bejarano pärandit muusikuna, vaid ka aktiivse fašismi ja rassismi vastu võitlejana. Kuni oma surmani 2021. aastal töötas Bejarano väsimatult, andes kontserte, mida iseloomustavad poliitilised räpilaulud.

Revüü polnud aga mitte ainult austusavaldus Bejaranole, vaid ka võimas avaldus kaasaegse antisemitismi ja pühendunud kunstnike palestiinlaste okupeerimise vastu. See hõlmas osi diskursuse programmist pealkirjaga *"Memoriaal fašismi vastu eile ja täna"*, mis samal õhtul pakkus sügava ülevaate praegustest väljakutsetest äärmuslike ideoloogiatega tegelemisel.

Fookuses antifašism

14. mail 2025 toimub järjekordne märkimisväärne aktiivne antifašismi üritus. Üritus pealkirjaga *“partizan★ke art: recinging antifasistic spirits”* on suunatud laiemale publikule ning pakub performatiivseid sekkumisi, ühiseid loenguetendusi ja töötubasid. Toimumiskohaks on Viktor Adleri turg, stend 129. Seda üritust juhivad kunstivaldkonna silmapaistvad töötajad, sealhulgas Nataša Mackuljak, kes tegeleb antifašistliku aktsiooni ja feministliku performance-kunsti ajaloolise seosega, ja Elena Messner, kes tegeleb tõlgete mõjuga feministlikes ajalehtedes.

Sellised algatused algatavad olulise diskursuse Teise maailmasõja antifašistlike naisvõitlejate pärandist, rõhutades samal ajal märkimisväärselt nende teemade olulisust kaasaegsete poliitiliste liikumiste jaoks. Selgub, et selliste isiksuste nagu Esther Bejarano mälestus pole mitte ainult minevikule pühendatud, vaid jääb oluliseks ka praegustele ja tulevastele põlvkondadele.