Verine vaidlus Hamburgis: toakaaslased said kriitiliselt vigastada!
62-aastane mees vigastas Hamburg-Harburgis tõsiselt oma toakaaslast. Mõrvajuurdlused on pooleli.

Verine vaidlus Hamburgis: toakaaslased said kriitiliselt vigastada!
Viimastel päevadel on Saksamaad taas raputanud šokeerivad vägivallakuriteod. Viimane juhtum leidis aset Hamburg-Harburgis, kus 62-aastane mees vigastas laupäeva pärastlõunal kriitiliselt oma 60-aastast toakaaslast. Valju Pilt Ohver oli magades üllatunud ja sai raskeid peavigastusi. Kui päästetöötajad toimetasid viga saanud mehe haiglasse, kus tema seisund on praegu stabiilne, siis ründaja peeti korteris kinni. Ta oli ilmselt alkoholijoobes ega osutanud vahistamisele vastupanu.
Mõrvarühm on uurimise üle võtnud ja teeb tihedat koostööd riigiprokuratuuriga. Kahtlustatav viibib praegu arestimajas ja peab peagi astuma kohtuniku ette. See vägivallaakt lisab murettekitavat suundumust, mida võib täheldada paljudes Saksamaa linnades.
Vägivallatrend
Teine hirmutav juhtum leidis aset Hagenis, kus 33-aastane naine sai tema endise elukaaslase poolt raskelt pähe vigastada. See juhtum, mille kohta WDR aruanded näitavad ka jõhkrat tegelikkust, millega paljud inimesed kokku puutuvad. 35-aastast meest kahtlustatakse tugevalt mõrvakatses ja ta on vahi all. Viga saanud naist ravitakse endiselt haiglas.
Sellised juhtumid ei ole erand, vaid peegeldavad murettekitavat nähtust. Statistika näitab, et 2024. aastal saavutas vägivaldsete kuritegude arv kõrgeima arvu pärast 2007. aastat – registreeriti ligikaudu 217 000 juhtumit. Need kuriteod moodustavad Saksamaal vähem kui 4% kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, kuid neil on oluline mõju elanikkonna turvatundele. Valju Statistika Aastas langeb vägivaldsete kuritegude tõttu umbes 260 000 ohvrit ja kahtlustatavate arv on umbes 197 000, kellest paljud on alla 21-aastased.
Kasvava vägivalla taust
Vägivaldse kuritegevuse kasvu põhjused on mitmekesised ja ulatuvad majanduslikust ebakindlusest sotsiaalse surve ja riskiteguriteni kaitset otsijate seas. Koroona pandeemia jätkuvad psühholoogilised mõjud muudavad olukorra veelgi stressirohkemaks. Sellele murettekitavale suundumusele aitavad kaasa ka kultuurilised ja sotsiaalsed pinged.
Eriti murettekitav aspekt on vägivald hädaabiteenistuste vastu. 2023. aastal kogesid päästetöötajad vägivaldsete rünnakute haripunkti, mis halvendas niigi kriitilist olukorda veelgi. See allakäiguspiraal näitab, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud vägivalla probleem. Selle arengu vastu jätkusuutlikuks meetmete võtmiseks on vaja mitte ainult kiireid politseimeetmeid, vaid ka pikaajalisi sotsiaalseid strateegiaid.