Noortekonkurss Pöördumise ajad”: Ida ja Lääne loomingulised kohtumised!

Noortekonkurss Pöördumise ajad”: Ida ja Lääne loomingulised kohtumised!

Saksamaal on asjad keemas ja mitte ainult poliitiliselt. 1. septembril algab noortevõistlus "Pöördeajad. Saksamaa muutustes pärast ühinemist". SED-diktatuuri ümberhindamise föderaalse fondi ja Ida-Saksamaa föderaalvalitsuse voliniku korraldatud konkursil on selge eesmärk: edendada vahetust ja mõistmist Ida- ja Lääne-Saksamaa ning põlvkondade vahel. Teema “Uued kohtumised” annab 13–19-aastastele noortele võimaluse loovalt uurida ida ja lääne inimeste esimesi isiklikke kohtumisi pärast 1989. aastat ning Saksamaa ühinemisega kaasnenud muutusi. Osalemiseks saavad noored töötada vähemalt kaheliikmelistes rühmades, keda alati toetab täiskasvanud projektijuhendaja. Loominguliste tööde esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2026. Kokku on loosimisele 30 auhinda väärtuses kuni 3000 eurot, millele lisandub reis Berliini auhinnatseremooniale. Täpsem info on platvormil landkreis-harburg.de leida.

Millised on Saksamaa arengud pärast taasühendamist? See küsimus valgustab seda bpb. Kui Berliini eraldas müür kuni 1989. aastani, siis sellest ajast on idas tekkinud palju uusi linnaosasid. Berliini müüri langemine põhjustas olulise muutuse mitte ainult Berliinis, vaid ka teistes linnades nagu Dresden ja Leipzig. Läänes aga kasvavad sellised linnad nagu Köln, München ja Frankfurt. Ida, eriti maapiirkonnad, võitleb aga jätkuvalt rahvastiku vähenemisega. Näiteks arvatakse, et Mansfeld-Südharzi linnaosa kaotab 2035. aastaks 20% elanikkonnast.

Demograafilised erinevused

Uurimine selle kohta Destatis näitab, et demograafilised muutused Ida-Saksamaal on märkimisväärsed. Pärast taasühendamist on rahvaarv idas vähenenud 15%, samas kui läänes on elanikkond kasvanud 10%. Neid arenguid võib osaliselt seletada nooremate inimeste rändega läände, mis toob kaasa demograafilise tasakaalustamatuse. Keskmine vanus idas tõuseb, samas kui Lääne-Saksamaa saab kasu suuremast sisserändest. Need ebavõrdsused ei ole ainult arvulised, vaid toovad kaasa ka erinevusi elukvaliteedis ja tööturul.

Kui idas oli töötuse määr 1990. aastate alguses 17,7% ja praegu 8,3%, siis Lääne- ja Ida-Saksamaa elatustaseme lõhe on endiselt märgatav. 1991. aastal oli sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Lääne-Saksamaal 22 687 eurot ja Ida-Saksamaal vaid 9701 eurot. Vahe on küll vähenenud, kuid vahe on siiski märgatav. Näiteks Lääne-Saksamaal oli 2018. aastal SKT elaniku kohta 42 971 eurot, idas aga 32 190 eurot.

Teine oluline teema on sotsiaalsed arengud. Sündimus idas langeb jätkuvalt ja oodatav eluiga pikeneb. Paljud idasakslased tunnevad, et poliitika ei tunnusta neid piisavalt, mis väljendub protestivalijate arvu suurenemises, eriti AfD poolt. Kuigi taasühendamine oli verstapost, on siiski probleeme, millega tuleb tegeleda.

Noortele, kes soovivad konkursil osaleda, on see võimalus mitte ainult leppida oma identiteediga, vaid ka tuua esile Saksa ajaloo ja tänapäeva erinevaid tahke. Küsimus on selles, mil määral suudavad nad ehitada sildu ning milline on tulevik ida ja lääne vaheliste suhete jaoks.