Lünenburgi õhukvaliteet 12. augustil 2025: Ärev peentolmu tase!

Lünenburgi õhukvaliteet 12. augustil 2025: Ärev peentolmu tase!

Õhukvaliteet sai Lüneburgis probleemiks 12. augustil 2025. Zeppelinstrassel asuvas mõõtejaamas registreeritakse regulaarselt olulisi andmeid peentolmuosakeste (PM10) kohta. Nende osakeste piirväärtus on 50 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta – seda väärtust võib igal aastal ületada kuni 35 korda. Peen tolm, lämmastikdioksiid ja osoon on kolm keskmist väärtust, mida hindamisel kasutatakse, aruanded Riigileht.

Õhukvaliteedi piirid on selgelt määratletud. Kui õhukvaliteet on väga halb, tõuseb lämmastikdioksiidi tase üle 200 µg/m³, peentolmu tase ületab 100 µg/m³ ja osoonisisaldus 240 µg/m³. Terviseriskide hindamisel on oluline ka liigitamine kategooriatesse “nõrk”, “mõõdukas”, “hea” ja “väga hea”. Näiteks soovitatakse tundlikel inimestel vältida füüsilist pingutust õues, kui õhk on tugevasti saastunud. Mõõduka õhukvaliteedi korral on lühiajalised tervisemõjud tavaliselt ebatõenäolised, kuid tundlikud inimesed peaksid siiski olema ettevaatlikud.

WHO soovitused

WHO viimased õhukvaliteedi juhised põhinevad ulatuslikel teaduslikel tõenditel ja on suunatud elanikkonna tervise kaitsmisele. Need soovitused, mis on esitatud Föderaalne Keskkonnaagentuur avaldatud ei puuduta mitte ainult tahkeid osakesi, vaid ka lämmastikdioksiidi, osooni, vääveldioksiidi ja süsinikmonooksiidi.

Uuendatud suunistes märgitakse, et õhusaaste jaoks ei ole "ohutut künnist". See näitab selgelt, et isegi väikesed saasteainete kogused võivad tervisele ohtu seada. Viimase kolme aastakümne jooksul on range õhukvaliteedi poliitikaga riigid saavutanud õhukvaliteedi märkimisväärset paranemist. Nii tehnoloogilised edusammud kui ka e-mobiilsus mängivad siin üliolulist rolli.

Õhukvaliteedi väljakutse

Oluline on ka asjaolu, et õhusaaste on keeruline segu erinevatest saasteainetest, mis ei ole alati reguleeritud. WHO rõhutab vajadust, et vaesemaid riike ei koormataks keskkonnakahjulike tehnoloogiatega, arvestades ülemaailmset ebavõrdsust. Uued suunised kujutavad endast väljakutset, sest paljud ELi riigid peavad oma õhukvaliteedi standardites rakendama teaduslikke järeldusi, et mitte rahvusvahelises konkurentsis maha jääda.

Probleemiks on ka tervisekoormus: ELi andmetel põhjustab õhusaaste igal aastal 240 000 enneaegset surma. Neid murettekitavaid arve silmas pidades on selge, et nii poliitikat kui ka ühiskonda kutsutakse tegutsema. Teadmiste vahetamine ja koostöö teadusasutustega on seetõttu olulised, et võtta meetmeid õhukvaliteedi edasise halvenemise vastu.

Kokkuvõttes tuleb märkida, et õhukvaliteet Lüneburgis ja kogu riigis on jätkuvalt oluline ja väga aktuaalne teema. Pidevad jõupingutused parandamiseks ning WHO ja teiste institutsioonide ranged soovitused võivad aidata kaitsta elanikkonna tervist pikemas perspektiivis.