Eluasemekriis Osterholzis: renoveerimistööde mahajäämus ja eluasemepuudus ähvardab!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artiklis tuuakse välja Osterholzi linnaosa eluasemepuudus ja renoveerimistööde mahajäämus, tuginedes praegustele uuringutele ja kliimaneutraalsuse investeerimisvajadustele.

Der Artikel beleuchtet den Wohnungsmangel und Sanierungsstau im Landkreis Osterholz, basierend auf aktuellen Studien und Investitionsbedarf zur Klimaneutralität.
Artiklis tuuakse välja Osterholzi linnaosa eluasemepuudus ja renoveerimistööde mahajäämus, tuginedes praegustele uuringutele ja kliimaneutraalsuse investeerimisvajadustele.

Eluasemekriis Osterholzis: renoveerimistööde mahajäämus ja eluasemepuudus ähvardab!

Osterholzi linnaosa eluasemeturul on vaja kiiresti meetmeid võtta. Kinnisvara seisu uurinud Pesteli Instituudi hinnangul võib piirkonnas tekkida tõsine eluasemepuudus. Hiljutised uuringud näitavad, et üle poole piirkonna 54 700 kodust on ehitatud enne 1980. aastat ja neist 29 100 kodu on ümberehitamiseks küpsed. Jällegi Weseri kuller teatati, et paljude hoonete olukord on murettekitav, kuna pilti iseloomustavad vanad õli- ja gaasiküttesüsteemid ning halvasti soojustatud katused ja fassaadid.

Teine hoiatav märk on kõrged energiakulud: kulutused küttele ja soojale veele on Osterholzis tublisti üle riigi keskmise. Selleks, et 2045. aastaks muutuda kliimaneutraalseks, tuleks aastas investeerida 238 miljonit eurot. Lisaks on naaberrajoonides Harburgis ja Emslandis elumajad oluliselt nooremad.

Vajadus uute hoonete järele

Olukorda halvendab veelgi praegune hinnang, mis näitab vajadust 1,2 miljoni uue korteri järele Lääne-Saksamaal. Piirkonnas on umbes 700 000 korterit tühjana seisnud juba üle aasta. Osterholzi linnaosas jääb vakantsus 3–4% vahele, mis tähendab, et peaaegu iga teine ​​korter loetakse vabaks. Üksikute majapidamiste kulud kasvasid aastatel 2015–2024 29–37%. Murelikuks teeb ka omandimäära vähenemine, mis on tingitud uusehituse aeglasest tempost.

Selle olukorra vastu võitlemiseks otsustasid Bundestag ja Bundesrat oktoobris hoogustada ehitust, mille eesmärk on elamuehitust lihtsamaks muuta. Omavalitsused saavad nüüd lubada uusi elamuid olemasolevate arendusalade lähedusse. See määrus on mõeldud kehtima 2030. aasta lõpuni ja annab ametiasutustele vetoõiguse kontrollida vastavust avalikele huvidele. Kriitikud kritiseerivad aga ehitusmääruste büroode kaalutlusõigust, kuna määrust tõlgendatakse vabatahtliku määrusena.

Pilk teiste piirkondade väljakutsetele

Renoveerimis- ja ehitustööde vajadus on ümberkaudsete linnaosade olude kontekstis. Kuigi Verdeni linnaosas on 55% 45-aastastest või vanematest elamutest, oli nende energiatarbimine siiski parem. Sellised linnaosad nagu Celle, Wesermarsch ja Delmenhorsti linn seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega, sest umbes kaks kolmandikku sealsetest elamutest on ehitatud enne 1980. aastat.

Arutelu renoveerimistööde mahajäämuse ja uute hoonete vajaduse üle ei ole oluline ainult kohalikul tasandil, vaid peegeldab ka suundumust, mis mõjutab paljusid Saksamaa piirkondi. Nõudlus kiirete lahenduste ja selge tegevusplaani järele on muutumas üha valjemaks, et luua kiiresti vajalikku elamispinda ja samal ajal vastata kõrgetele energiavajadustele.

Linnaosa elamumajanduse olukorra tuleviku jaoks on oluline, et fookusesse tuleksid nii vajalik renoveerimine kui ka uusehitus. Õigete meetmetega võib Osterholzi linnaosas peagi taas näha terve eluasemeturg – seda loodavad nii elanikud kui ka huvilised.