Mali kaoses: džihadistid lõikasid pealinna maailmast ära!

Mali kaoses: džihadistid lõikasid pealinna maailmast ära!

Olukord Malis on muutumas üha dramaatilisemaks: viimastel kuudel on võitlevad rühmitused, eriti Jama'at Nusrat al-Islam wal-Muslimin (JNIM), märkimisväärselt suurendanud oma kontrolli riigi oluliste piirkondade üle. Pealinn Bamakot mõjutab ränk blokaad, mis mitte ainult ei mõjuta kodanike igapäevaelu, vaid avaldab survet ka majandusstruktuuridele, teatab Vestlus.

Alates 2025. aasta septembrist on JNIMi liikmed Mali lõunaosas liiklusteid blokeerinud. Selline taktika ei põhjusta mitte ainult tohutut tarnepuudust, vaid sellel on laastav mõju ka kohalikule elanikkonnale: koolid ja ülikoolid on suletud ning arstiabi kättesaadavus on tõsiselt piiratud. Human Rights Watch dokumenteerib, et 2024. aasta jaanuarist oktoobrini toimus 326 rünnakut tsiviilisikute vastu, mille tagajärjel hukkus 478 inimest. Need pidevad vägivallapuhangud on tähendanud, et julgeolekuolukord Malis on endiselt äärmiselt pingeline.

Kindel vaenlane

Rahutuste ja poliitiliste murrangute tõttu on Mali võidelnud üle kümne aasta erinevate vägivaldsete äärmusrühmitustega, eriti JNIM-iga, mis on seotud al-Qaedaga. Sellel võrgul on võimalus kiiresti kohaneda kohalike tingimustega ja see toimib detsentraliseeritud struktuuri kaudu. Praegu püüavad nad strateegiliselt õõnestada riigi legitiimsuse ideed, kehtestades end kohalike võimuorganitena. Näiteks Farabougous võtsid nad kontrolli enda kätte ja välistasid edukalt Mali armee. Kohalikud elanikud elavad džihadistlikes tingimustes uue võimustruktuuriga, mis õõnestab kohalikku valitsemist ja õhutab konflikte kogukonna sees, teatas Aafrika julgeolekuanalüüsi keskus oma värskes raportis. Aafrika julgeolekuanalüüs ).

Kuigi Mali armee – eesotsas 2020. aastal demokraatlikult valitud valitsuse kukutanud kindral Assimi Goitaga – kirjeldab end kui terroristide vastu võitlemiseks kõik endast oleneva tegevat, on tegelikkus teistsugune. Nad on sageli ebapiisavalt varustatud ja seisavad silmitsi äärmiselt mobiilse ja paindliku mässulise jõuga, mis ründab kiiresti ja taandub sama kiiresti. Nende strateegia hõlmab nii sõjalisi pealetungi kui ka sihipäraseid rünnakuid infrastruktuuri elementide vastu, mille tulemuseks on ulatuslikud majanduslikud häired, mida näitab ehitustehnika hävitamine peamistel marsruutidel, teatab Wikipedia leht Malis ( Vikipeedia ).

Humanitaarkriis

Nende konfliktide humanitaarsed tagajärjed on murettekitavad. Suur osa elanikkonnast ei tunne end mitte ainult ebaturvaliselt, vaid on ohus ka nende majanduslik eksistents. Kas laialt levinud blokaadid või vägivald ise on konfliktid tekitanud majanduslikke raskusi, mida on raske lahendada. Infrastruktuuri hävitamisest tulenevad ebakindlad elutingimused pingutavad Mali ühiskonda selle tuumani. Vajadus rahvusvahelise toetuse järele on tungivam kui kunagi varem, kuna Mali on laastatud nii sõjaliselt kui ka humanitaarselt.

Mali valitsust ähvardavad üha suurenevad rahvusvahelised sanktsioonid ja poliitiline surve, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Blokaadide lahendamiseks ja tsiviilelanike kaitsmiseks on ülioluline leida mitte ainult sõjalised, vaid ka sotsiaalpoliitilised lahendused usalduse ja valitsemistava taastamiseks. Väljakutsed on tohutud, kuid vajadus Mali sellest nõiaringist vabastada on selge.