Vechta tuletab meelde: Berliini müüri langemise ekspert Kolhoff särab põnevate paljastustega!

Vechta tuletab meelde: Berliini müüri langemise ekspert Kolhoff särab põnevate paljastustega!

15. juulil 2025 on fookuses mälestused Saksamaa jagunemisest ja sellele järgnenud taasühendamisest. Väga eriline sündmus leiab aset Vechtas 1. oktoobril 2025, kui Berliini senati endine spiiker Werner Kolhoff annab põneva sissevaate Berliini müüri langemisega seotud poliitilistesse sündmustesse. 1989. aastal ühinemislepingu läbirääkimistel võtmerolli mänginud Kolhoff juhatab teid kell 19.00 läbi toonaste sündmuste. Muuseumis relvahoidlas, Zitadelle 15.

Vaid 3,50 eurose sissepääsu eest võib loota arusaamu, mida ajalooraamatutes pole. Kolhoff annab kümme päeva enne 9. novembrit 1989 ettekande Berliini senati ettevalmistustest müüri avamiseks ning käsitleb ka kantsler Helmut Kohli käitumist praegusel kriitilisel ajal. Arutletakse ka liidumaade intriigide üle Berliini kui pealinna vastu, mida saadab tuntud ajakirjaniku ja ajaloolase Christoph Heinzeli juhitud arutelu Saksamaa ühtsuse hindamisest tänasest vaatenurgast.

Müüri ajalugu

Saksamaa jagunemine sai alguse pärast Teist maailmasõda 1949. aastal, kui idas asutati Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) ja läänes Saksamaa Liitvabariik (FRG). Nende kahe riigi vahel laius "Saksamaa sisepiir" ja Berliini müür, mis eraldus mitte ainult füüsiliselt, vaid ka sümboolselt. Reisimine kahe Saksamaa osa vahel oli kodanikel sageli võimalik vaid suure pingutuse ja erilubade alusel.

Rahulolematus SDV-s kasvas kiiresti, eriti 1980. aastatel. Ainuüksi 1989. aasta suvel põgenes läände üle 50 000 inimese, paljud Ungari kaudu, mis oli selleks ajaks osa oma piirikindlustusi demonteerinud. Tähtsündmuseks oli 19. augustil 1989 toimunud "Pan-European Picnic", kus umbes 700 SDV kodanikku suutis Ungari-Austria piirilt põgeneda. Need pagulasliikumised kulmineerusid kuulsate “esmaspäevaste meeleavaldustega”, mis kulmineerusid Leipzigis 9. oktoobril 1989, mil umbes 70 000 inimest avaldas meelt vabaduse ja reformide eest.

Müüri langemine

Lugu sai otsustava pöörde 9. novembril 1989, kui SDV valitsuse pressiesindaja Günter Schabowski andis pressikonverentsil teada tasuta reisimise loa andmisest. See tõi kaasa tohutud inimvood Berliini piiripunktides, mis seejärel avati. Nädalatel pärast müüri langemist võtsid kodanikud endaga kaasa oma müüritise tükid, mis olid suveniirid ja äsja leitud vabaduse sümbolid.

Arutelu kahe Saksa riigi tulevaste suhete üle sai hoogu juurde. Kuigi taasühendamine tundus esialgu kauge, esitas kantsler Helmut Kohl 1989. aasta novembri lõpus Saksamaa ühtsuse kümnepunktilise plaani. Need sammud viisid lõpuks ümarlaua loomiseni, millest võtsid osa kodanikuõiguste rühmitused ja SDV valitsus. Saksamaa ühendamine viidi pidulikult lõpule 3. oktoobril 1990 – seda sündmust tähistatakse nüüd "Saksamaa ühtsuse päeval", mis toob kokku miljoneid inimesi Saksamaal.

Kolhoffi sündmus Vechtas tõotab pakkuda mitte ainult põnevat tagasivaadet sellele ajale, vaid ka poliitilisele kontekstile, mis asetab algselt kaootilised sündmused ajaloolisse konteksti.