35 aastat Saksamaa ühtsust: Verden mäletab naiste sündmusterohket ajalugu!

35 aastat Saksamaa ühtsust: Verden mäletab naiste sündmusterohket ajalugu!

Saksamaa taasühendamise 35. aastapäeva tähistamiseks käivitatakse Verdenis demokraatia õppekeskuses põnev ürituste sari. Fookuses on kogu Saksa-Saksa ajaloo ring, millel on selge eesmärk: tuua kodanikud lähemale osalemise ja demokraatlike tingimuste erinevatele tahkudele ning heita valgust SDV ja Loode-Saksamaa vahelistele seostele. Jällegi Weseri kuller aruannete kohaselt rahastab seda sarja SED-diktatuuri ümberhindamise föderaalne sihtasutus ja see toimub linna ruumides Norderstädtischer Marktis, Syndikatshofis.

Üritustesarja algus on kavas teisipäeval, 30. septembril kell 18.30. Verdeni katedraali majas. Siin käsitletakse teemat “Marlise Steinert – Gulagi ellujääja Verdenis”. 1945. aastal Gulagist vabanenud ja Nõukogude vastuluure tõlgina töötanud Marlise Steinert tutvustab loengus ajaloolane Olga Danilenko, Lore Siebert aga räägib oma mälestustest oma emast. Sissepääs maksab vaid 5 eurot.

Erinevad programmielemendid kõikidele põlvkondadele

Teine tähtsündmus on kolmapäeval, 1. oktoobril kell 18.00 toimuv paneeldiskussioon. Verdeni raekoja volikogu saalis. Arutelus pealkirjaga "Oleme juba kaugele jõudnud?! Ida ja lääne naiste väljavaated arengutele pärast taasühendamist" käsitletakse keskseid teemasid, nagu lastehooldus, tööhõive ja abordiõigused. Tasuta sissepääs on väga soovitatav.

Kolmapäeval, 8. oktoobril jätkame omaaegsete tunnistajate intervjuudega Thomas Raufeiseniga, kes arreteeriti DDR-is oma poliitiliste veendumuste tõttu ja mõisteti kolmeks aastaks vangi. Need arutelud toimuvad Gymnasium am Wallis ja vajalik on registreerimine. Samal õhtul kell 20.00 näitab Cine City munitsipaalkinos (Koki) filmi "Alustamatu 2 – Tere hommikust, kaunid!" etendust, mida saab ka tasuta vaadata.

Sarja lõpetab kolmapäeval, 19. novembril Verdeni linnaraamatukogus Manja Präkelsi ettelugemine pealkirjaga “Kui ma Hitleriga šnapsi kirsse sõin”, millele järgneb 26. novembril lõpuüritus SDV põgenike lugudest Hamburgis.

Ida-Lääne naisliikumine mikroskoobi all

Saksa-Saksa ajalugu käsitledes ei jäeta tähelepanuta ka naisliikumise rolli. 1990. aastal Ida-Berliini Dünamo spordihallis toimunud esimene ida-lääne naiskongress oli pöördepunkt. Sellel foorumil töötati välja ühised strateegiad naiste õiguste kaitsmiseks taasühinemise ajal, näiteks Saksa digitaalne naiste arhiiv selgitas. Eesmärk oli siin tuua kokku Ida ja Lääne naiste erinevad vaatenurgad – kuid sageli tekkisid pinged, kuna põrkasid erinevad sotsiaalsed taustad.

SDV-st pärit naised töötasid üldiselt täiskohaga, samal ajal samal ajal majapidamistöödega žongleerides ja lapsi kasvatades. Võrdluseks, nende Lääne-Saksamaa kolleegid nõudsid võrdseid õigusi, elades sageli traditsioonilistes perestruktuurides. Arusaam jagunes kaheks: idapoolseid naisi peeti naiivseteks emadeks, lääne naisi aga sageli häbimärgistatud kui ülbeid emantsipate. Huvitav selleteemaline raamat on Gislinde Schwarzi ja Ulrike Helwerthi “Of Muttis and Emances – Feminists in East and West Germany”.

Teine oluline aspekt on arutelu lõike 218 üle, mis reguleerib abortide õiguslikku raamistikku. Kui SDV-s oli see seaduslik ja naised olid osa sotsiaalpoliitilisest toetusest tööl ja perekonnas, siis Liitvabariigis oli olukord oluliselt piiratum. Angela Merkel jõudis olukorra analüüsis ka järeldusele, et võrdõiguslikkuses on puudujääke ka DDR-is, kuna poliitbüroo koosnes täielikult meestest, mis õhutas veelgi arutelu naiste nähtavuse ja esindatuse üle. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur näitab.