Föderaalvalitsus kulutab digitaliseerimisele 1,2 miljardit eurot!

Föderaalvalitsus kulutab digitaliseerimisele 1,2 miljardit eurot!

Föderaalsed kulutused tarkvarale ja IT-teenustele jõudsid 2024. aastal märkimisväärse kasvuni. Nendesse valdkondadesse investeeriti kokku 1,2 miljardit eurot, mis vastab aasta varasemaga võrreldes märkimisväärsele, üle 27-protsendilisele kasvule. Eriti torkab silma tarkvaralitsentsidele tehtavate kulutuste kasv, mis enam kui kolmekordistus 160,2 miljoni euroni. Märkimisväärselt kasvas ka muu tarkvara, mis kasvas 38,4 protsenti 224,3 miljoni euroni. IT-teenused moodustasid 884,4 miljonit eurot, mis vastab 13,4 protsendilisele kasvule. Vastavalt Kreizeitung Wesermarsch andmetele pärinevad need arvud föderaalvalitsuse osakondadelt, ilma et need hõlmaksid alljärgnevaid ametiasutusi.

Aga mis on tegelikult numbrite taga? Bundestagi liige vasakpoolne Dietmar Bartsch nõuab digitaliseerimisstrateegiate kiiremat rakendamist ja kritiseerib, et maksumaksjad ei peaks Ameerika tarkvarafirmade eest maksma. Bartsch nõuab terviklikku koalitsioonitarkvarastrateegiat, et vähendada kulusid ja vähendada sõltuvust suurtest tehnoloogiaettevõtetest.

Digitaalsete väljaannete läbipaistvus ja planeerimine

Föderaalsed kulutused digitaliseerimisele selgusid esimest korda 2025. aasta veebruaris. Analüüsist selgus, et eelarveaastatel 2019, 2021, 2023 ja 2024 on digitaliseerimisele tehtud kogukulutused üle 60 miljardi euro. Digitaalsete kulutuste üksikasjalik uurimine näitab, et aastatel 2019–2023 on kulutused kahekordistunud, kusjuures koronapandeemia on otsustava tõukejõuna. idw-online andmetel on haldusliku digitaliseerimise osakaal üllatavalt kõrge – üle 16 miljardi euro.

Kulud jagunevad nelja põhikategooriasse: digitaalne haldus, digitaalne infrastruktuur, teadus ja innovatsioon ning Bundeswehr. Kuid nagu põhjalik analüüs on näidanud, on enam kui 20 000 eelarvejaotises läbipaistvuse osas palju ebaselgust ja üksikasjade puudumist. Selle taustal on vaja täiustada kulude hindamise andmebaasi.

Digitaliseerimine kui võimalus ja väljakutse

Digitaliseerumine teeb Saksamaa ühiskonnas, majanduses ja halduses peatamatuid edusamme. Mitmed uuringud, sealhulgas Statista uuringud, näitavad, et digistrateegia on määratlenud viis peamist tegevusvaldkonda. See hõlmab digioskuste tugevdamist, tugeva infrastruktuuri loomist ja innovatsiooni edendamist.

Digimuutusega kaasnevad aga ka riskid. Küberrünnakud sagenevad eelkõige paljude igapäevaste tegevuste nihkumise tõttu digitaalsesse ruumi. Hirm digisõja ees on Ukraina konflikti tõttu veelgi kasvanud. Praeguste andmete kohaselt kasutab Saksamaal internetti juba üle 67 miljoni inimese ja enam kui 90 protsendil leibkondadest on sellele juurdepääs. Sellegipoolest tajutakse Saksamaad digioskuste rahvusvahelises võrdluses endiselt hiline tulijana.

Üldiselt näitab see, et digitaliseerimisel on suur potentsiaal nii majanduslikuks kui ka ökoloogiliseks arenguks. Saksa elanikel on digitaliseerimise suhtes kõrged ootused, eriti mis puudutab haldust. Seetõttu on poliitikutel suur surve digitaliseerimist lõpuks kiiresti edasi lükata.