Alam-Saksimaa kliimanõukogu: üheskoos rohelisema tuleviku nimel alates 2026. aastast!

Alam-Saksimaa kliimanõukogu: üheskoos rohelisema tuleviku nimel alates 2026. aastast!

Eelseisva aastavahetusega avatakse Alam-Saksimaal uus peatükk kliimakaitses. Punarohelise osariigi valitsusel on kavas luua kliimanõukogu, mis on kavandatud 2026. aasta algusesse. Sellel organil on keskne roll osariigi valitsuse toetamisel kliimakaitsemeetmete kavandamisel ja elluviimisel. The Wesermarschi rajooni ajaleht teatab, et valitsuskabinet otsustas vastava kontseptsiooni juba mais, mis on nüüd novembris toimuva koosoleku päevakorras.

Kliimanõukogusse kuulub kokku 15 liiget: kuus esindajat teadusest ja üheksa erinevatest riigivalitsuse poolt määratud ühendustest. Lisaks tuleks kodanikke protsessi kaasata loterii teel, et nad saaksid omapoolseid ettepanekuid esitada. Keskkonnakaitseorganisatsioonid tervitavad algatust, samas kui CDU opositsioon väljendab kriitilist häält ja peab projekti kulukaks ja ebaproduktiivseks.

Kliimaeesmärgid aastaks 2040 ja pärast seda

Osariigi valitsuse esmane eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2040. See on kooskõlas üleriigiliste jõupingutustega, mis praegu näevad ette kasvuhoonegaaside heitkoguste ambitsioonikat vähendamist. Eksperdid teatavad praegu, et Saksamaa suudab teoreetiliselt saavutada oma kliimaeesmärgid aastaks 2030, kui sellele järgnevaks perioodiks meetmeid võetakse praegu. The ZDF Ekspertnõuanded on leidnud, et kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid Saksamaal 2024. aastal 3,4 protsenti, peamiselt tänu taastuvenergia laienemisele.

Siiski on mitmeid väljakutseid, millega tuleb tegeleda. Transpordi- ja ehitussektor ületavad kumbki oluliselt oma heiteeesmärke, mis seab ohtu kliimaeesmärkide tuleviku. Föderaalse keskkonnaagentuuri prognoosid võivad samuti osutuda liiga optimistlikuks, kuna tõenäoliselt alahindavad nad tulevasi heitkoguseid. Ekspertnõukogu hinnangul võib see kaasa tuua võimaliku heitkoguste eelarve ületamise.

Üldised Euroopa ja riiklikud raamtingimused

Euroopa tasandil on EL võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Need nõuded on osa ELi kliimaseadusest, mis võeti vastu 2021. aasta kevadel. Selle lepingu kohaselt on Saksamaal kohustus algatada meetmeid, mis aitavad kaasa heitkoguste olulisele vähendamisele. The Föderaalne Keskkonnaagentuur rõhutab, et ebapiisavad edusammud maakasutuse ja metsanduse valdkonnas ohustavad samuti eesmärgi saavutamist. Eeldatakse, et ilma koheste vastumeetmeteta ei ole 2045. aastal võimalik säästa ligikaudu 240 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Kliimameetmed ei ole ainult poliitilises päevakorras. Eeldatakse, et Alam-Saksimaa kliimanõukogul on oluline roll kavandatud eesmärkide tegelikuks muutmisel käegakatsutavateks tulemusteks ja elanikkonna aktiivsel kaasamisel sellesse protsessi. Jääb üle loota, et järgnevaid kuid iseloomustavad konkreetsed meetmed ja selge strateegia, mis muudab kliimaneutraalsuse eesmärgi 2040. aastaks saavutatavaks.