Jäätmebilanss 2024: NRW saavutab olmejäätmete rekordtaseme!
Nordrhein-Westfalen registreerib 2024. aastal jäätmetekke kasvu elaniku kohta 454,2 kg-ni. Oma osa mängivad piirkondlikud erinevused.

Jäätmebilanss 2024: NRW saavutab olmejäätmete rekordtaseme!
Jäätmebilanss Nordrhein-Westfalenis tekitab lahkhelisid ja arutelusid. 2024. aastal koguti Nordrhein-Westfalenis kokku 8,2 miljonit tonni olmejäätmeid, mis vastab 2,1% kasvule aasta varasemaga võrreldes. Jäätmeteke elaniku kohta on 454,2 kilogrammi ja see on teine kasv järjest pärast 2022. aasta langust. Eriti tähelepanuväärne on see, et ligi 40% neist jäätmetest ehk ligikaudu 3,2 miljonit tonni pärineb olmejäätmetest. Jäätmetekke piirkondlikke erinevusi mõjutavad mitmed tegurid.
Nagu üksikasjad näitavad, on Herfordi linnaosas väikseim jäätmekogus elaniku kohta, vaid 373 kilogrammi, samas kui sõltumatu linn Bottrop on kõrgeim 576,7 kilogrammiga. Need erinevused võivad olla tingitud erinevatest aspektidest, sealhulgas rahalistest teguritest, üldsuse teadlikkusest jäätmetekke vältimisest, aga ka kohalikest ilmastikunähtustest ja kompostimisrajatiste kasutamisest. See teave on piirkonna kõrvaldamisstrateegiate edasisel kavandamisel kesksel kohal. IT.NRW teatab, et ...
Suurendage teadlikkust ja vähendage jäätmeid
Jäätmekäitluse teema on väga oluline kogu Saksamaal. Veebisait Destatis pakub põhjalikku teavet plastijäätmete ja nende klassifitseerimise kohta. Plastjäätmeid kogutakse mõiste “segapakend/taaskasutatavad” all ja need on aastase jäätmebilansi lahutamatu osa. Ootuspäraselt on neil andmetel keskne roll keskkonnakaitse ja ressursside säästmise teemalises arutelus.
Pilk konkreetsetele arvudele näitab, et Saksamaal jälgitakse plastikjäätmete liigiti kogumist hoolikalt. See statistika aitab tõsta elanikkonna teadlikkust ja edendada säästvat käitumist. Jäätmekäitlusettevõtetes tehakse vahet erinevatel pakkimist vajavatel plastitüüpidel.
Tee jätkusuutlikkuse poole
Jäätmekoguste vähendamise väljakutse püsib. Siin on vajalik rahaline toetus asjakohaste teadlikkuse tõstmise kampaaniate läbiviimiseks ja keskkonnasõbralike alternatiivide propageerimiseks. Arengupotentsiaali on veel palju, eriti mis puudutab orgaaniliste jäätmete käsitlemist ja ringlussevõttu.
Seda olulisem on veelgi intensiivistada arutelusid ja raiskamise vältimise meetmeid, et numbrid ei paistaks vaid ajutiselt positiivsed, vaid peegeldaksid pigem pikaajalist suundumust ressursside säästlikuma kasutamise suunas.
Huvitav on näha, mil määral kannavad poliitilised strateegiad ja kodanike pühendumus lähiaastatel vilja, et vähendada prügimägesid, kaitstes samal ajal looduskeskkonda.