Paavst Leo XIV kiidab eksortsiste: keskenduge kurjuse vastu võitlemisele!

Paavst Leo XIV kiidab eksortsiste: keskenduge kurjuse vastu võitlemisele!

Paavst Leo XIV kiitis tänases pidulikus kõnes eksortsismi praktiseerivate preestrite tööd. Paavst nimetas eksortsismi "delikaatseks ja äärmiselt vajalikuks kurjast vabastamise teenuseks". Selles Rahvusvahelise Eksortsistide Assotsiatsiooni (AIE) aastakoosolekule saadetud sõnumis osales umbes 300 vaimulikku umbes 30 riigist. Seejuures tõstab paavst esile teema, mis vaatamata sagedasele skepsisele kaasaegsetes ühiskondades on katoliku kirikus elavalt kohal ja tekitab jätkuvalt segadust. Vatikani poolt ametlikult tunnustatud ühendus ei tegele mitte ainult eksortsismiga, vaid koolitab ka uusi eksortsiste.

Eksortsism, katoliiklik rituaal kurjade vaimude ja deemonite vabastamiseks, on paljude usklike jaoks viimane abinõu, kui nad usuvad, et nad on kurjade jõudude käes. Tegevus on roomakatoliku kirikus rangelt reguleeritud ja eeldab preestri nõusolekut, kes tegutseb alles pärast iga juhtumi hoolikat uurimist. Tseremoonia sisaldab palveid, õnnistusi ja Kristuse väe kutsumist, et vabastada vaevatud inimene deemonitest. Kriitikud hoiatavad aga, et mõnda haiget saab sageli paremini aidata meditsiinilise ja psühholoogilise abiga, mitte loota vaimsetele rituaalidele.

Kiriku vaade eksortsismile

Katoliku kirikus mõistetakse eksortsismi kui palvet Jumalale vabastada usklikud kurjuse võimu alt. Preestripraktikad ulatuvad püha veega piserdamisest kuni aktiivse käte pealepanemiseni. Need meetodid on sügavalt juurdunud kiriku traditsioonis. Ajaloolised ristimisrituaalid protestantismis on seotud kurjuse tagasilükkamisega, kuid eksortsism ei mängi üldiselt olulist rolli. Siiski on sarnasusi erinevates evangeelsetes kogukondades, eriti karismaatilistes liikumistes, kus päästeteenistus on eriti oluline.

Eksortsismi populaarsus kajastub ka popkultuuris ja meedias, näiteks läbi kuulsa 1973. aasta filmi “The Exorcist”. Sellised kujutamised aitavad teemat avalikkuses rohkem esile tõsta ning pakuvad silla vaimse veendumuse ja sageli võrgutava maailmapildi vahel. Ka omamise tajusse suhtutakse tänapäeval üha nüansirikkamalt – seega on oluline rääkida vastutustundlikult kurjuse keerulistest dimensioonidest, rõhutades samal ajal individuaalset vastutust.

Eksortsism tänapäeva kontekstis

Eksortsism on jätkuvalt asjakohaselt arutatud teema, eriti valdavalt katoliiklikes riikides. Vajadus vaimse juhendamise järele on endiselt suur ja paljud inimesed otsivad oma sisemistele võitlustele ja muredele vaimset selgitust. Kuid sekulariseerunud ühiskondades on usk omamisse sageli raske ja vastuoluline. Kristlik suhtumine kurjusse on sageli seotud traditsioonilise maailmapildiga, mis hõlmab reaalsuse nähtamatut, vaimset mõõdet.

Kurjusega tegelemine eeldab terviklikku vaatenurka, mis hõlmab nii uskujate uskumusi erinevatesse traditsioonidesse kui ka tänapäeva maailma nähtusi. Paavst Leo Kuigi kirik julgustab eksortsiste uskuma oma tähtsasse rolli võitluses tumedate jõududega, on väljakutse pakkuda alternatiivset abi kannatanutele.

Eksortsismi tulevik nii katoliiklikus kui ka teistes traditsioonides sõltub suuresti sellest, kuidas neid kontseptsioone saab pidevalt muutuvas ühiskonnas kinnistada. Eksortsistide toetusel saatis paavst Leo XIV selge signaali, et võitlus kurjuse vastu on kiriku jaoks endiselt keskse tähtsusega. Kuidas see võitlus aga individuaalses usuelus kajastub, jääb küsimuseks, mille üle arutletakse edaspidigi.

Lisateavet selle põneva ja vastuolulise teema kohta leiate aadressilt Bielefeldi raadio ja Peegel. Samuti antakse sügavam ülevaade eksortsismi praktikatest EZW Berliin pakutud.