Venemaa eskaleerub: droonid ja Kinschali raketid tabasid Ukrainat!

Venemaa eskaleerub: droonid ja Kinschali raketid tabasid Ukrainat!

Geopoliitiline pinge Euroopas on jätkuvalt pingeline. Vene sõjavägi on hiljuti andnud uusi õhulööke Ukraina sihtmärkidele, mis on suunatud peamiselt sõjalistele objektidele. Valju Bielefeldi raadio Kasutati lahingudroone ja ülihelikiirusega rakette, mis on murettekitav märk niigi pingelisest julgeolekuolukorrast piirkonnas.

Eriti murettekitav on hüperheliraketi Kinzhal kasutamine, mis tulistati 9. juulil Lääne-Ukrainas Žõtomõri suunas. Sõjalised vaatlejad kahtlustavad, et sihtmärk võis olla Oserne sõjaväelennujaam, kuigi kinnitust sellele veel pole. Kiievis oli kuulda möödalendava raketi heli, mis tõi kaasa lühiajalise õhuhoiatuse kogu riigile.

Hüperhelitehnoloogia ja selle ohud

Kinschali hüperhelirelv, mida tuntakse pistoda nime all, võib kiirendada kuni 10 Machini, mis on umbes 12 350 km/h. See tohutu kiirus ja nende trajektoorid muudavad nende pealtkuulamise äärmiselt keeruliseks. Valju Peegel Internetis Need raketid võivad olla varustatud raskete lõhkepeade või isegi tuumalõhkepeadega. Läänes tuntakse suurt muret nende raskesti pealtkuulatavate rakettide kasutamise pärast.

Eksperdid hoiatavad, et selliste tehnoloogiate kasutamine Venemaa poolt võib kujutada endast Ukraina konflikti eskaleerumise uut taset. CDU kaitsepoliitik Johann Wadephul tõlgendab Kinschali paigutamist signaalina NATO-le, FDP poliitik Ulrich Lechte aga liigitab edasitungi "ajalooliseks". See uus relv tekitab strateegilist ebakindlust, kuna jääb ebaselgeks, kas rünnak on tava- või tuumarünnak.

Venemaa taktika ja lääne reaktsioonid

Vene armee on viimastel kuudel üha enam kasutanud hüperhelirakette. Näiteks on juba teatatud kahest sellisest rünnakust, mille käigus hävitati Ukrainas maa-alused relvaladud ja kütusehoidlad. Kuidas päevauudised Ukraina on teadete kohaselt võidelnud Venemaa sissetungiga juba üle kolme aasta ja kaitseb end iga päev oma taristu vastu suunatud rünnakute eest.

Selle pingelisema olukorra keskel kutsub Kiiev oma lääneliitlasi üles oluliselt tugevdama riigi õhutõrjet. Ukraina õhuvägi aktiveeris oma kaitsemeetmed 9. juuli öösel droonilähenemise tõttu. Seni pole aga teateid purustuste või inimohvrite kohta.
Tsiviilelanikkond kannatab jätkuvalt Venemaa rünnakute ohu all, mis on järjest enam suunatud mittesõjaliste sihtmärkide vastu.

Kokkuvõttes on selge, et Ukraina konflikt ei ole jõudnud mitte ainult sõjalise, vaid ka tehnoloogilise mõõtmeni, millel võib olla kestev mõju nii piirkonna julgeolekule kui ka globaalsetele geopoliitilistele tingimustele.