Loeng Courrièresi kaevanduse katastroofi kohta: Dr. Tschirbs Bochumis!

Loeng Courrièresi kaevanduse katastroofi kohta: Dr. Tschirbs Bochumis!

Ees ootab tähelepanuväärne õhtu, sest neljapäeval, 6. novembril ootavad ajaloohuvilised meeliköitvat loengut Euroopa ühest suurimast kaevanduskatastroofist. Dr Rudolf Tschirbs annab kell 18 põhjaliku sissevaate Courrièresi kaevanduse katastroofi katastroofilistesse sündmustesse. Bochumi linnaraamatukogus. See leidis aset 10. märtsil 1906 Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus ja nõudis kokku 1099 inimese elu, sealhulgas palju lapsi. See teeb sellest Euroopa ajaloo suurima kaevanduskatastroofi Bochum.de teatatud.

Tragöödia juhtus kell 6.30 hommikul, kui Compagnie des mines de Courrières'i šahtides raputas laastav söetolmu plahvatus. Need plahvatusohtlikud sündmused ei põhjustanud mitte ainult 1099 surma, vaid tekitasid ka märkimisväärset rahvusvahelist meediakajastust, eriti Saksamaal. Katastroofi mõõtmete illustreerimiseks: šahtides töötas umbes 1800 kaevurit ja paljud said plahvatuses tõsiselt vigastada või unustati. Järgmistel päevadel saadeti päästemeeskonnad, sealhulgas Ruhri piirkonnast, päästma ellujäänuid, loomulikult keerulistes tingimustes, kuna kohalikud abitöötajad olid ülekoormatud.

Pilguheit ajalukku

Tunnustatud ajaloolane dr Rudolf Tschirbs on aastaid tegelenud kaevandamise ajalooga piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil. Tema teadmisi esitletakse Teadmiste Maja üritustesarja “Turvalisus” raames, mida korraldab ühiselt Saksa-Prantsuse Selts Bochum-Ruhr e. V., Bochumi linnaraamatukogu ja Bochumi ülikool e. V. on organiseeritud. Üritusel osalemine on tasuta ja registreerimine ei ole vajalik.

Ajaloosõbrad ei jää ilma katastroofi kunstilisest uurimisest, millest loengus juttu tuleb. Muuhulgas räägitakse 1911. aasta esimesest filmist “Le Feu à la mine” ja Jean-Luc Loyeri graafilisest romaanist “Sang noir: La catastrophe de Courrières-Version”. Arutelusse tuleb ka Georg Wilhelm Pabsti 1931. aasta film “Seltsimees”, mis heidab valgust inimestevahelisele solidaarsusele nende tõsiste kriiside ajal.

Püsiv pärand

Courrièresi kaevanduskatastroofi põhiaspektiks oli rahvusvaheline reageerimine. Osad Saksa päästemeeskonnast jõudsid uudistesse ka seetõttu, et nad asusid 11. märtsil 1906 Georg Albrecht Meyeri ja Hugo Kochi juhtimisel Prantsusmaale teele. Nende julgeid jõupingutusi tunnustasid paljud, sealhulgas Prantsuse poliitik Jean Jaurès. Õnnetus avaldas mõlemale riigile kaugeleulatuvat mõju ja viis isegi 1954. aastal loodud sõpruslinnade suhteni Herne ja Hénini vahel.

Mõelgem põhjustele: 5. märtsil oli juba toimunud miinipõleng ja kaevanduse juhtkond oli keeldunud šahti puistamast. Paljud kaevurid töötasid lahtise leegiga kaevurite lampidega – see oli laastav oht, mis viis lõpuks katastroofini.

Tragöödiad nagu Courrières on meie ajaloo monumendid ja tuletavad meile meelde, et me ei tohi unustada kaevandusohutust ja töötajate tingimusi. Jääb vaid loota, et dr Tschirbs tõstab teadlikkust sellest tööstusajaloost ja selle mõjust inimestele. Kõigile huvilistele on siin lingid lisateabe saamiseks: Vikipeedia ja Cuentosabes.