Kunst kliinikus: maalid toovad soojust neonatoloogiasse!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Simon Surjasentana, õde ja kunstnik, kasutab õlimaale, et kaunistada Bonni St. Marieni haigla vastsündinute intensiivravi osakonda.

Simon Surjasentana, Krankenpfleger und Künstler, gestaltet mit Ölgemälden die neonatologische Intensivstation St. Marien Hospital Bonn.
Simon Surjasentana, õde ja kunstnik, kasutab õlimaale, et kaunistada Bonni St. Marieni haigla vastsündinute intensiivravi osakonda.

Kunst kliinikus: maalid toovad soojust neonatoloogiasse!

Igapäevane haiglaelu võib sageli olla keeruline, eriti vastsündinute intensiivravi osakonnas, kus iga väike elu loeb. Kuid just siin saab kunstist igapäevaelus väärtuslik kaaslane. Õde ja kunstnik Simon Surjasentana lõid kaks suureformaadilist õlimaali St. Marieni haigla Bonni Püha Nikolause laste- ja vastsündinute intensiivraviosakonda. Need kunstiteosed on rohkem kui lihtsalt värvid lõuendil; Nad austavad koostööd õendustöötajate, arstide ja patsientide perede vahel. Kohalikud klikiaruanded et Surjasentana alustas 2012. aastal haiglas igapäevaste olukordade joonistamist ja süvendas maalikunsti kirge 2016. aastal kunstiõpingute ajal.

Viimase paari kuu jooksul on Surjasentana teinud tihedat koostööd ICU meeskonnaga, mida juhib PD Dr. med. Lavastaja on Katja Schneider. See osakond hoolitseb nii enneaegsete imikute kui ka haigete vastsündinute ja intensiivravi vajavate laste eest. Tema maalid tabavad meeskonna soojust ja hoolitsust ning tihedat sidet vastsündinutega ning on mõeldud edasi andma rahulikku tunnet. Eriti tähelepanuväärne on see, et Surjasentana on oma varasemates töödes sageli käsitlenud meditsiinilisi sekkumisi, kuid neonatoloogias tõstab ta teadlikult esile koostööd ja meeskonnatööd. Artikkel teatab, et maalid anti eelmisel nädalal pidulikult üle intensiivraviosakonda.

Kunst kui tervendav jõud

Kunst ja tervis käivad käsikäes ja see pole lihtsalt väide. Nagu WHO uus uuring näitab, võib kunst tegelikult aidata võidelda mittenakkuslike haiguste vastu. WHO ekspert Christopher Bailey on rõhutanud, et kuigi kunst ei paku meditsiinilist ravi, võib see isikliku tähenduse loomise kaudu avaldada tervendavat mõju. Seda tõestavad arvukad projektid, mis toovad tervishoiusektorile kunstiõnnistust. WHO rõhutab, et 90% kõigist surmajuhtumitest piirkonnas on põhjustatud mittenakkushaigustest ja kunsti peetakse siin väärtuslikuks täienduseks ravile.

Surjasentana ei kasuta oma kunsti mitte ainult seinte kaunistamiseks, vaid võimaldab ka igapäevast haiglaelu lugupidavalt peegeldada. Üks aspekt, mis kunstiteemalises arutelus ikka ja jälle esile kerkib, on definitsioon ise: mõiste “kunst” pärineb keskalamsaksa sõnast “kunst” ja tähendab eelkõige teadmisi ja võimeid. Vikisõnaraamat teatab kunsti juurtest ja tähendusest, mida eri kultuurides väärtustatakse käsitööna ja inimoskuste väljendusena.

Ajal, mil kunsti ja tervishoiu seos muutub üha olulisemaks, näitab Simon Surjasentana näide muljetavaldavalt, kui oluline on vaadata mitte ainult meditsiinilist poolt, vaid hinnata igapäevase haiglaelu emotsionaalseid ja inimlikke aspekte. Tema teosed ei ole ainult kunst, vaid annavad edasi ka sügavat inimlikkust, mis defineerib tervishoiu. Arstide ja õdede tunnistused tugevdavad tunnet kunsti positiivsest mõjust patsientide ja personali heaolule. Jääme huviga ootama, kuidas see areng tulevikus areneb.