Ukraina droonirünnak Moskvale: venelased tõrjuvad 193 rünnakut!

Ukraina droonirünnak Moskvale: venelased tõrjuvad 193 rünnakut!

Pinged Venemaa ja Ukraina vahel ei lõpe kunagi. 27. oktoobril 2025 teatati Ukraina massilisest droonirünnakust Moskvale, mille Vene armee suutis edukalt tõrjuda. Kaitseministeeriumi teatel neutraliseeriti Venemaa pealinna ümbritsevas piirkonnas kokku 40 lahingdrooni, millest 34 lendas otse Moskvasse. Sellest teatas Raadio Ennepe Ruhr. Piirkonnas valitses kella 21 vahel pingeline rahu ja üksikuid plahvatusi. ja südaöö (kohaliku aja järgi).

Eriti kannatada said Domodedovo, Podolsk, Dubna, Ramenskoje ja Troitsk, kus elanikud teatasid mitmest plahvatusest. Telegrami kanal teatas ka suitsusambast Kommunarka lähedal. Vaatamata intensiivsetele rünnakutele ei olnud ametlikku teavet tabamuste või oluliste kahjude kohta. Eksperdid tõlgendavad rünnakut kui proovikivi Venemaa õhutõrjele. Olukord on eriti keeruline piirialade linnade jaoks, kus Belgorodis ja Brjanskis on droonide tagajärjel hukkunud üks inimene.

Lennundus on mõjutatud

Moskva lennundus sai droonirünnaku tagajärjel ränga tagasilöögi. Lennuamet teatas lennuliikluse piiramisest Šeremetjevo, Vnukovo ja Žukovski peamistes lennujaamades. Tänase ZDF-i andmetel sai ainuüksi kuues Venemaa piirkonnas mõjutatud 112 Ukraina drooni, mis hävitati või peeti kinni. Suurimad kaotused kandsid Brjanski piirkond, kus teatati 59 droonirünnakust. Tulemuseks olid lendude ümbersuunamised ja hilinemised, mis on viimastel nädalatel sagenenud.

Olukord Ukrainas on jätkuvalt pingeline. Enne praegust intsidenti teatas Kiiev, et viimastel päevadel on Venemaa vägede intensiivsete rünnakute käigus hukkunud traagilisi inimohvreid, sealhulgas 13 inimest, sealhulgas lapsi. Alates 2022. aasta veebruarist kestnud sõda ei näita deeskaleerumise märke, kuna Ukraina jätkab tööd vastupealetungil.

Ukraina strateegia

Ukraina poolelt on kaitsestrateegias keskse elemendina tõusnud droonide kasutamine. Ukraina elanikkond on harjunud drooniparvede igaöiste rünnakutega, millest on nüüdseks saanud uus normaalsus. Venemaal kasutatakse inimesest kaks korda suuremaid droone, mis võivad kanda kuni 90 kilogrammi lõhkeainet. Eksperdid eeldavad, et Venemaa võib peagi paigutada tuhandeid droone öö kohta. See selgub [Tagesschau] aruannetest (https://www.tagesschau.de/ausland/europa/ukraine-dronen-luft Defense-100.html).

Enda kaitsmiseks järgib Ukraina duaalset strateegiat: ühelt poolt üritatakse rünnata Venemaa droonide tootmisrajatisi, teisalt aga tegeleb Ukraina oma tehisintellektiga püüdurdroonide väljatöötamisega. Need peaksid automaatselt lendama ohupiirkondadesse ja muutma ründavad droonid kahjutuks. Ukraina juhtkonna prioriteediks on selliste tehnoloogiate tugevdamine, millele on tugevalt peale surunud president Volodymyr Zelensky ja relvajõudude kõrgem juhataja Oleksandr Syrsky.

Olukord on jätkuvalt pingeline ja Ukraina õhutõrje on tugeva koormuse all. Kurnamissõda näitab, et juurdepääs ressurssidele on ülioluline, kuna Venemaa jätkab sihipäraseid rünnakuid kaitseobjektidele, et saboteerida Ukraina jõupingutusi. Vaatamata väljakutsetele on ründedroonide hävitamisel saavutatud esialgseid edusamme uute püüdurdroonidega, mis on osa keerulisest õhutõrjesüsteemist.