Massiline droonirünnak Kiievile: linn leekides ja kaoses!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Venemaa massiivne droonirünnak Kiievile 4. juulil 2025: fookuses tsiviilkaitse ja rahvusvahelised reaktsioonid.

Massiver russischer Drohnenangriff auf Kiew am 4. Juli 2025: Zivilschutz und internationale Reaktionen im Fokus.
Venemaa massiivne droonirünnak Kiievile 4. juulil 2025: fookuses tsiviilkaitse ja rahvusvahelised reaktsioonid.

Massiline droonirünnak Kiievile: linn leekides ja kaoses!

Kiievis läheb õhk nüüd taas karmimaks. Kümned Venemaa lahingudroonid on rünnanud Ukraina pealinna, as Euskircheni raadio teatatud. Kaos oli vältimatu, kuna droonilöögid põhjustasid Solomjanka rajoonis mitu tulekahju. Seal põlesid peamiselt elamud, mis muudab tsiviilelanikkonna olukorra veelgi dramaatilisemaks. Seni puudub teave võimalike ohvrite kohta, kuid ka teised linnaosad teatasid rünnakute tekitatud kahjudest.

Linnapea Vitali Klitško teavitas elanikke aktiivsest õhutõrjest Dnipro idakaldal. Kiievis oli õhutõrjetule müra kuulda mitu tundi, samal ajal kui Ukraina õhujõud teatasid, et Venemaa sõjaväelased kasutasid vähemalt ühte hüperheliraketi Kinzhal. See toob esile konflikti jätkuva jõhkruse, mis on kestnud juba üle kolme aasta ja sunnib Ukrainat enda kaitsmiseks väsimatult võitlema.

Rünnakute arvu suurenemine üleriigiliselt

Kuid see vägivaldne eskalatsioon ei mõjutanud ainult Kiievit. Ukraina õhuvägi hoiatas ka rohkemate droonide eest teistes piirkondades, sealhulgas Poltavas, Tšerkassõs, Kirovohradis ja Žõtomõris. Igapäevane peegel peeti kinni. Venemaa korraldab iga päev rünnakuid tsiviilobjektide vastu ja tsiviilelanikkonna kannatused muutuvad üha dramaatilisemaks. Need rünnakud mitte ainult ei kahjusta infrastruktuuri, vaid toovad kaasa ka üha suureneva ohvrite arvu.

Rahvusvaheline üldsus on selle agressiooni pärast üha enam mures. President Volodymyr Zelenskyj nõuab seetõttu pidevalt õhutõrje tugevdamist ja lääneliitlaste suuremat toetust. NATO hoiab ka arengutel silma peal ning arutab võimalikku sõjalist toetust ja diplomaatilisi lähenemisviise olukorra deeskaleerimiseks.

Tsiviilelanikkond on ristis

Olukord on pingeline. Konfliktil on juba praegu drastiline mõju tsiviilelanikkonnale. Teated sellistest katastroofidest nagu Odessas või Harkivis, kus kannatada saavad elumajad ning kus on hukkunuid ja vigastusi, on tavalised. Nendes linnades oli valu tõeline: hiljutine rünnak Odessas lõppes mitmekorruselise kortermaja hävimisega, hukkus vähemalt kaks ja sai vigastada. Harkivis hukkus ja sai vigastada ka üks inimene.

Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas kirikud ja valitsusvälised organisatsioonid, on mures tsiviilisikute kannatuste pärast ja suurendab humanitaarabi andmist. Samal ajal korraldab Ukraina ka vasturünnakuid, näiteks Moskva oblastis, ja arutab isegi vanuse langetamist 25-lt 18-le. Konflikti kajastus on Lääne ja Venemaa meedias väga erinev, peegeldades keerulist geopoliitilist tegelikkust.

Ukraina sõda, mille keskmes on droonirünnakud, annab mõista, et kogu konfliktil pole mitte ainult sõjalisi, vaid ka kaugeleulatuvaid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke tagajärgi. Kahjuks pole lõppu näha ja rahvusvaheline üldsus seisab silmitsi väljakutsega leida tõhusaid meetmeid konflikti lahendamiseks, samal ajal kui tsiviilisikud kannatavad jätkuvate rünnakute all.