Gelsenkirchen austab dr Rudolf Bertrami: Kangelane ajaloo varjus

Gelsenkirchen austab dr Rudolf Bertrami: Kangelane ajaloo varjus

16. juunil 2025 asetati Gelsenkircheni vanalinna kalmistule mälestustahvel Dr. Rudolf Bertram avas ametisse. Bertram, pühendunud kirurg, kes liitus St. Josefi haiglaga 1937. aastal peaarstina, on tuntuks saanud oma silmapaistvate tegudega Saksamaa ajaloo süngeimatel peatükkidel. Ta kasvas üles Sauerlandi piirkonnas Olpes ja oli pühendunud katoliiklane. Dr Margot Bertramil sündis koos abikaasaga kuus last ja temast sai II maailmasõja ajal arstiabi keskne tegelane.

Eriti silmapaistev oli dr Bertram 11. septembril 1944, kui liitlaste õhurünnak Gelsenbergi Benzin AG hüdrogeenimistehasele vigastas ja tappis palju inimesi. Sel hetkel oli Gelsenkircheni sunnitöölistena toodud 2000 Ungari juudi naist, kellest 138 hukkus pommides. Vaatamata oma tegevusega kaasnevatele suurtele ohtudele korraldas Bertram vigastatutele arstiabi Püha Josefi haiglas ja toetas naaberhaiglaid.

Kangelane rasketel aegadel

Dr Bertram ja tema õendustöötajad peitsid haiglasse ka 17 sunnitöölist, et kaitsta neid Gestapo eest. Ajal, mil natsirežiim pidi muutma sunnitöö oma sõjamajanduse aluseks, ei tähendanud see tegevus mitte ainult moraalset julgust, vaid ka teatud ohtu kõigi asjaosaliste eludele. Bertrami tagasihoidlikkus väljendus selles, et ta keeldus saamast oma tegude eest ametlikku au, pidades seda kristlikuks kohustuseks.

Tema kangelaslikud teod ei jäänud märkamata. Bertram sai 1979. aastal Iisraeli Yad Vashemi mälestusmärgilt postuumselt Rahvuste Õige auhinna ja Gelsenkircheni linn austas teda 1996. aastal haigla ette asetatud pronkstahvliga. Eelmisel aastal avati Gelsenkircheni kuulsuste alleel ka mälestustahvel.

Ühtekuuluvuse pärand

Praeguse mälestustahvli avamisel olid kohal paljud Bertrami sugulased. Tema tütar Ortrud Kathol-Bertram rääkis pühendunud arstist ja humoorikast pereisast, ühe päästetud naise tütar Judith Neuwald-Tasbach aga selgitas perede lähedast sidet rõhutatud dr Bertramiga. Need mälestused näitavad, kui tugev on Bertrami mõju tänaseni ja kui oluline on moraalse julguse edendamiseks selliseid lugusid rääkida.

Aeg, mil dr Bertrami elu kujundas jõhker sunnitöö, mis juhtus natsionaalsotsialistlikul Saksamaal umbes 12 miljoni inimesega. Ühiskond tajus seda sõjamajanduse keskse osana, mis ilmneb sellest, et sunnitöö muutus hädavajalikuks erinevates sektorites, sealhulgas põllumajanduses ja kaitsetööstuses. Nende inimeste lõppkokkuvõttes laastavad tingimused on tume pärand, mida tuleb meeles pidada ja säilitada, nagu ka selliste inimeste tegevus nagu dr Rudolf Bertram, kes osutas abi kõigist raskustest hoolimata ega jätnud inimkonda silmist.

Ajal, mil natsirežiim hävitas miljonite elud, oli dr Bertram lootusekiir. Tema ja põgenenud sunnitööliste lugu annab siiani põhjust mõelda inimlikkusele ja üksikisiku julgusele.