Z-põlvkond nõuab: jäiga tööaja asemel paindlikkust!

Z-põlvkond nõuab: jäiga tööaja asemel paindlikkust!

Praegu käib Rhenishi linnas Hammis tuline arutelu selle üle, mida ootab Z-põlvkond – termin, mis kirjeldab aastatel 1996–2009 sündinuid – traditsiooniliselt töömaailmalt ja kuidas need noored end tööturul tunnevad. Saksamaa Next Top Model’i mõjutaja ja osaleja Julian Kamps väljendas haridusmessil rahulolematust klassikalise tööpäevaga juba pärast kolmenädalast töötamist. "Kolm ja pool tundi vaba aega pärast tööpäeva kell 7.30-18.41 – kas see võib tõesti olla elu eeskuju?" Küsib Kamps viraalses videos, mis pälvib praeguses töökultuuri debatis palju tähelepanu. Diskursus kaheksatunnise tööpäeva koormusest ja noorte ootustest kogub hoogu ning hakkab selgeks saama, et Z-põlvkond pole lihtsalt valmis samasuguseid ohvreid tooma nagu nende eelkäijad.

Nagu Tagesschau teatab, peavad paljud selle põlvkonna esindajad väga tähtsaks head töö- ja eraelu tasakaalu. 16-aastane Selahattin unistab saada iseseisvaks ja mitte iga päev kontoris käia. “Igapäevane töötamine pole minu jaoks,” tunnistab ta, samas kui tema eakaaslased mõtlevad ka paindlike töömudelite peale. Tema tudengist tüdruksõber Finja peab tavalist tööpäeva pingeliseks ja sooviks alternatiivset tööaega, mis pakub rohkem ruumi eraeluks. Praktikant Alexander näeb oma praegust tööd kui kohustust, kuid sooviks tulevikus paindlikku tööaega.

Tööandjate skeptilisus

Aga kuidas on lood mündi teise poolega? Metallitöötlemisettevõtte tegevdirektor Matthias Kottmann väljendab muret oma nooremate töötajate töötahte pärast. Ta rõhutab, et arutelu töö- ja eraelu tasakaalu üle ei tohiks eirata töö tulemuslikkuse vajadust. "Jääb küsimus, kui palju paindlikkust majandus talub, ilma et tootlikkus kannataks," ütleb ta. Filmiproduktsioonifirma tegevdirektor Tidi von Tiedemann näeb aga paindlikkuses võimalust. Ta teatab, et järeleandmised noortele töötajatele võivad tõsta nende motivatsiooni ja isegi aidata võidelda oskustööliste puuduse vastu.

Statista küsitlustulemused rõhutavad Z-põlvkonna perspektiivi. Umbes 78 protsenti on valmis paremate teenimisvõimaluste ilmnemisel töökohta vahetama. Ligi kaks kolmandikku soovib avatud ja kaasaegset juhtimiskultuuri, mis väärtustab nende saavutusi. Lisaks nõuab 75 protsenti toetust töökoha vaimse tervise valdkonnas.

Kuidas Z-põlvkonda võrrelda?

Kuid mitte kõik, mis hiilgab, pole kuld: kui Saksamaal töötab umbes 6,2 miljonit 20–29-aastast inimest, kellel on sotsiaalkindlustusmaksed, siis Z-põlvkond moodustab elanikkonnast kokku umbes 12 miljonit, mis moodustab umbes 14,8 protsendi. Mure selle põlvkonna tootlikkuse pärast pole vanemate põlvkondade seas alusetu. Üle kahe kolmandiku vanema põlvkonna hinnangutest peavad Z-generatsiooni vähem võimekaks. Küsitluste kohaselt püüdlevad kaks kolmandikku Z-põlvkonnast professionaalse edu poole, sarnaselt Millennialsile.

Arutelu ei käi seega ainult selle üle, kas uued töömudelid võivad mõjutada tulevaste töötajate pensionile jäämist, vaid ka selle üle, kuidas majandus ja ühiskond tervikuna vastavad tööelu ümber määratleda sooviva põlvkonna vajadustele. Nõudmised paindlikuma elustiili järele võivad töökultuuri jäädavalt muuta. Saab näha, kas tööandjad on valmis seda muutust toetama või valitsevad skepsist ja traditsioonid.

Tuleviku töömudeli üle peetavas debatis tundub hädavajalik edendada tööandjate ja Z-generatsiooni vastastikust mõistmist, et leida viis, mis mõlemale poolele õiglust teeb. Reinimaal on käimas põnev etapp töömaailma ülesehituses – kas aruandlus on laisk või hoolas, jääb alles näha.