USA aeglustab relvatarneid Ukrainasse: kas sõda on ohus?

USA aeglustab relvatarneid Ukrainasse: kas sõda on ohus?

Praeguses arengus ei pruugi USA osa hiljuti Ukrainale lubatud relvatarneid ellu viia. Aruanded alates Huulte lainetus ja muud uudisteallikad tuginevad kaitseametnikelt ja kongressi liikmetelt saadud teabele. Selle otsuse taustaks on mure USA relvavarude võimaliku alapakkumise pärast, mis selgus läbivaatamise käigus.

Valge Maja ei ole veel konkreetseid detaile tühistamiste kohta avaldanud, kuid on rõhutanud, et kõik otsused tehakse eelkõige Ameerika julgeoleku huvides. Need relvasaadetised olid silmapiiril Joe Bideni administratsiooni ajal, kuna Ukraina on üle kolme aasta säilitanud oma kaitse Venemaa käimasoleva agressioonisõja vastu.

Relvade tarned üksikasjalikult

Eelkõige kavatseb USA edasi lükata mõningaid õhutõrjerakette ja muid täppisrakette. Kuidas n-tv teatas, et otsus tehti juuni alguses ja see mõjutab abi, mida Bideni administratsioon on juba lubanud.

Olukord on pingeline mitte ainult seoses relvatarnetega, vaid ka muudes geopoliitilistes küsimustes. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa president Vladimir Putin pidasid hiljuti telefonivestluse – esimest korda enam kui kahe aasta jooksul. Macron kutsus üles sõlmima kiiret relvarahu ning läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina vahel, samal ajal kui Putin uuendas vanu territoriaalseid nõudeid Krimmile ja neljale Ida-Ukraina piirkonnale.

lähenemine ja pinged

Selles pingelises olukorras uurib Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) tõendeid arvatava droonirünnaku kohta Zaporižžja tuumajaama lähedal. Teatati, et intsident leidis aset umbes 600 meetri kaugusel ühest reaktorist ja tekitas kahju sõidukitele, samas kui IAEA ise droonijäänuseid ei leidnud, küll aga märkas põlenud muru. IAEA juht Rafael Grossi nimetas juhtunut vastuvõetamatuks ja hoiatas võimalike ohtude eest tuumaohutusele.

Lisaks nendele plahvatusohtlikele sündmustele mõisteti hiljuti korruptsiooni eest 13 aastaks vangi Venemaa endine asekaitseminister Timur Ivanov. Ivanov tunnistati süüdi umbes 34,6 miljoni euro omastamises Krimmi parvlaevade hankel – huvitav anekdoot, mis heidab pilti Venemaa kaitsestrateegiatest regioonis.

Aktiivsed on ka NATO partnerid. Liidukantsler Friedrich Merz kinnitas, et Saksa tiibraketti Taurus tarnimine Ukrainasse pole välistatud, kuigi süsteemi keerukus ja sellega kaasnev pikk väljaõppeperiood on vaieldavad. Välisminister Johann Wadephul rõhutab veel kord vajadust täiendavate relvatarnete järele, et parandada Ukraina õhutõrjet.

Arvestades neid keerulisi ja dünaamilisi arenguid, jääb õhku küsimus, kuidas geopoliitilised pinged edasi arenevad ja millist mõju avaldavad need edaspidisele koostööle NATO-s ja Euroopa julgeolekule.