Lindude rändest tulenev viirusoht: 400 000 põllumajanduslooma juba praagitud!

Lindude rändest tulenev viirusoht: 400 000 põllumajanduslooma juba praagitud!

Linnugripiga seoses kasutatakse üha enam sõna "kollane". Sel ajal kui lindude ränne on täies hoos, peavad loomaomanikud ja linnukasvatajad Saksamaal istuma ja märkama. Friedrich Loeffleri instituut (FLI) lööb häirekella, sest kardetavasse linnugrippi surevate lindude arv kasvab järsult. President Christa Kühn hoiatab tungivalt kõrge viirussurve eest, eriti nakatunud metslindude poolt. Nõuanne on selge: puhkekohti tuleks vältida, loomi ei tohi ehmatada ja surnud linde puudutada.

Nakkuslaine algas tänavu üllatavalt varakult ning Saksamaal on tapetud juba umbes 400 000 põllumajanduslooma. Eriti kannatavad kanad, pardid, haned ja kalkunid, samas kui majanduslik kahju ulatub miljonitesse. Ainuüksi Mecklenburg-Vorpommernis pidi viirusele teed andma ligi 150 000 munakana ning 130 000 looma on haigestunud ka Brandenburgi Märkisch-Oderlandi rajoonis. Tüüringis, Alam-Saksimaal, Baieris, aga ka Nordrhein-Westfalenis ja Baden-Württembergi liidumaal on samuti registreeritud arvukalt ettevaatuslikel põhjustel tapmisi loomi. Lippewelle teatab et paljud kasvatajad peavad järgima eelseisvat hinnatõusu.

Linnugripp ja selle levik

FLI selgitab, et linnugripi patogeen esineb peamiselt looduslikel veelindudel, ilma et nad ise haigestuksid. Kuid nad võivad endiselt viirust oma väljaheitega edasi anda. Nakatumine toimub nakatunud lindude väljaheidete kaudu, mis satuvad mängu vee või niiske muda kaudu. Erand ei ole ka röövlinnud, kes võivad nakatuda haigete loomade raipe süües. H5N1 viirus on siin eriti oluline, kuna see põhjustab arvukalt lindude surmajuhtumeid. NDR-il on analüüsiti, et koduloomade sümptomid varieeruvad letargiast õhupuuduseni ning enim on mõjutatud eelkõige kanad ja kalkunid.

Kuid tähelepanu keskpunktis ei ole ainult loomad ise. Tundub, et viiruse ülekandumine inimestele on siiani väike, kuigi on teatatud üksikutest üksikjuhtudest, peamiselt kokkupuutel nakatunud kanadega. WHO andmetel tegutseb WHO ennetavalt ja on alates 2003. aastast kogu maailmas registreerinud 464 H5N1-st põhjustatud surmajuhtumit, kuid siiani pole Saksamaal haigestunud ühtegi inimest. Seetõttu jääb inimeselt inimesele leviku oht teaduse jaoks endiselt probleemiks.

Ennetavad meetmed linnukasvatajatele

Viiruse leviku minimeerimiseks peaksid linnukasvatajad rangelt piirama oma loomade ja looduslike veelindude vahelist kontakti. FLI soovitab haigestunud metslindude leiukohtade ümber rajada piirangualad ja vaatlusalad, et riski veelgi vähendada. Üha enam kutsutakse üles kehtestama üleriigilist pidamisnõuet, et kaitsta kodulinde vabapidamise eest. Selles kontekstis on mõtlemapanev, et Saksamaal puuduvad meetmed kodulindude immuniseerimiseks, isegi kui teistes EL-i liikmesriikides võib erandeid teha hädaolukordades.

Kuigi olukord on tõsine, on oluline selgelt edastada fakte linnugripi kohta. Võttes kasutusele asjakohased hügieenimeetmed ja vältides kokkupuudet metslindudega, saab nakatumisohtu oluliselt vähendada. Selle selge nõuandega loodetakse, et linnukasvatus Saksamaal ei satu veelgi ohtu isegi eelseisvate tapahooaegadega. Selgitamine ja tähelepanu nendel kriitilistel aegadel on ülimalt olulised, ka tõuaretuse tuleviku jaoks Saksamaal.