Šveitsi astronaut Claude Nicollier imestab Kuupalees!

Šveitsi astronaut Claude Nicollier imestab Kuupalees!

2. juulil 2025 sai Wanne-Eickeli kuupaleest erakordne õhtu: Claude Nicollier, esimene ja seni ainus Šveitsist pärit astronaut, paljastas põnevaid lugusid oma kosmoseajast. Nicollier, kes tegi aastatel 1992–1999 Ameerika kosmosesüstiku programmi raames neli kosmoselendu, on tuntud oma Euroopa astronaudi saavutuste ja kahel hooldusmissioonil Hubble'i kosmoseteleskoobi parandamisel märkimisväärse panuse poolest.

Õhtu ei pakkunud mitte ainult põnevaid lugusid, vaid ka muljetavaldavaid pilte ja videoid, mis illustreerisid Nicollieri muljetavaldavat karjääri kosmoses. Emotsionaalse žestina andis ta tšeki üle lastehaiglateenistusele Ruhrgebiet e.V. ürituse ajal. Seda toetust hinnatakse väga ja see näitab Nicollieri pühendumust sotsiaalsetele projektidele.

Vaadates tagasi muljetavaldavale karjäärile

Claude Nicollier, kelle esimene kosmoselend toimus 1992. aastal, on kosmoses veetnud üle 1000 tunni, mis teeb temast ühe kogenuima Euroopa astronaudi. Tema viimane lend STS-103 tegi temast ühtlasi esimese Euroopa astronaudi, kes läbis kosmosesüstikuga kosmosekäigu. Nicollier sai Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) ja NASAs töötamise ajal olulise kogemuse, mis viis ta 2007. aastal uurimis- ja õppetöö juurde. Ta täitis 1980. aastatel oma suure unistuse saada astronaudiks, kui ta kvalifitseerus edukalt esimese Euroopa astronautide rühma liikmeks.

Tema saavutused pole olulised ainult kosmosekogukonnale, vaid inspireerivad ka noori teaduse ja tehnoloogia vastu huvi tundma. Hubble'i kosmoseteleskoobi kapitaalremonti tehes aitas ta kaasa universumi kohta oluliste teadmiste saamisel.

ESA uus kapteniaasta

Õhtu Nicollieriga langes kokku põneva uudisega, et 35-aastane Bernist pärit Marco Sieber võeti ametlikult vastu Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronautikorpusesse. Sieber, kes on nüüd pärast aastase põhikoolituse läbimist Kölnis valmis tulevasteks missioonideks, kirjeldas oma teed astronaudiks saada kui ammust unistust. Koos temaga kuulub nüüd uude astronautide klassi, mis koosneb üheteistkümnest liikmest kaheksast erinevast riigist, Belgia neuroteadlane Raphaël Liégeois.

Uued astronaudid valiti välja enam kui 22 500 rakenduse hulgast ja valmistuvad nüüd lendama missioonideks Rahvusvahelisse Kosmosejaama aastatel 2026–2030, kus nad viivad läbi olulisi teaduslikke katseid. Koolituse raames ei õpi nad mitte ainult tehnilisi ja bioloogilisi põhitõdesid, vaid ka vene keelt ISS-i Euroopa osas suhtlemiseks.

See põnev õhtu ja positiivsed uudised uutest astronautidest näitavad, et entusiasm kosmosereisidest ja sellega seotud tehnoloogiatest on ka Euroopas väga populaarne. Nicollieri muljetavaldava mineviku ja uute astronautide tulevikuväljavaadete kombinatsioon annab lootust põnevaks kosmosereiside ajastuks Euroopas.