Metshaned lossipargis: mustus või loomulik teenus?

Metshaned lossipargis: mustus või loomulik teenus?

Strünkede pargilossis, mis on üks populaarsemaid kohalikke puhkealasid Herne linnas, on lõõgastuse otsijatele vastuvõetamatud tingimused. Paljud kodanikud kurdavad parki risustava suure hulga hanede väljaheite üle. Eriti mõjutatud on mängivad lapsed – nende jalatsid ja riided kannatavad ebahügieeniliste tingimuste all. Paljud pered tõmbuvad pargist tagasi, sest haljasalad ei sobi enam lõõgastumiseks ja mängimiseks. Nagu lokalkompass.de teatab, muutub teema sotsiaalse suhtluse jaoks üha enam koormavaks.

Kurtmised hanede väljaheidete kohta pole uued ja juba kostab hääli, mis nõuavad haned pargist eemaldamist. Kuid selleteemalist arutelu varjutab sageli üks oluline aspekt: ​​kuigi haned jätavad endast maha suurel hulgal mustust, tuleb arvestada ka inimeste käitumisega. Ajalehe kanadagnaese.de analüüs näitab, et inimesed jätavad niitudele maha palju prügi, mille mädanemine võtab palju kauem aega kui hanede väljaheited. Näiteks sigaretikonide lagunemine võtab aega kuni 15 aastat, plastpudelite puhul aga üle 500 aasta. Võrdluseks, hanede väljaheited on biolagunevad ja toitaineterikkad.

Mündi teine ​​pool

Kuigi hanede tekitatud segadus võib häirida, aitavad loomad kaasa ka ökoloogilisele tasakaalule. Haned laastavad ja väetavad heinamaid tõhusalt, millel on positiivne mõju taimestikule ja seega ka keskkonnale. Nende kaka on sarnase konsistentsiga muruniiduki tükkidega ja ei lõhna. Kuivatatud hane väljaheited näevad samuti välja nagu küüliku toidugraanulid ja lagunevad looduses. On soovitusi hanede väljaheite eemaldamiseks lihtsalt riisudes või sõnnikupoisiga, mis on sarnased hobuseomanike kasutatavate meetoditega.

Arutelu haneprobleemi üle ei piirdu ainult Hernega, vaid kajastab suuremat ühiskonnas valitsevat teemat: loomakasvatust ja keskkonnakaitset. Vastavalt WWF-i teabele on tarbijate ostukäitumisel loomade heaolus ülioluline roll. Väga populaarsed on mahetooted, eriti need, millel on maheliidu logo. Samuti soovitatakse looduse kaitseks vähendada loomse toidu tarbimist. Kuid vastutus ei pea olema ainult tarbijatel – loomakasvatuse ümberkorraldamist kutsutakse edendama ka jaemüüjaid ja poliitikuid.

Hea näide on Kappelni perekond Hopmann, kes läks sigade intensiivselt nuumalt mahe- ja vabapidamisel sigadele üle. Nende jõupingutused loomade arvukuse vähendamisel aitavad vähendada toitainete sattumist Läänemerre ning WWF tunnistas need Läänemere Aasta Põllumeesteks 2023. Sellised algatused näitavad, kui oluline on edendada erinevate osapoolte vahelist koostööd.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Strünkede-Pargi lossi hanesid ümbritsev probleem on midagi enamat kui lihtsalt kohalik väljakutse. See on keskkonnateadlikkuse ja säästva elustiili küsimus, mis tõstatab sügavamaid sotsiaalseid ja majanduslikke küsimusi. Elanikke kutsutakse üles nendel teemadel harmoonilise kooselu vaimus arutlema ning leidma lahendusi, mis teevad õiglust nii loomade kui ka inimeste heaolule.