Kaks noarünnakut varjupaigakodudes: hooldajad on surmaohus!

Kaks noarünnakut varjupaigakodudes: hooldajad on surmaohus!

Viimastel päevadel on teatavaks saanud kaks šokeerivat intsidenti Hochsauerlandi rajooni varjupaigakodudes, mis ei tekita mitte ainult mõjutatud põgenike majutuskohti, vaid ka avalikku arutelu noavägivalla ja migratsiooni üle. 12. juunil toimus Meschede vallamajas jõhker noarünnak, milles sai raskelt vigastada 67-aastane hooldaja. Valju Vaade Hellwegist Makedoonlane on endiselt surmaohus pärast 36-aastase türklase kööginoaga rünnakut. Agressor peeti kohe kinni ja ta on vahi all.

Kõnealuses eluruumis võeti kohe kasutusele erakorralised abinõud ja vigastatud hooldajale tuli teha erakorraline operatsioon. Politsei teatas, et ksenofoobse või poliitiliselt motiveeritud teo tunnused puuduvad; Juhtunu tagamaade uurimine aga veel käib. Rünnak hooldaja vastu tõstatab taas küsimusi nende rajatiste turvalisuse kohta ja toob esile pagulaste majutamisega seotud väljakutsed.

Teine juhtum Marsbergis

Vahetult pärast Meschede rünnakut toimus 14. juunil veel üks intsident Marsbergi immigrantide majutuskohas. Seal läksid 38-aastane marokolane ja 19-aastane türklane omavahel tuliselt tülli. Vanem mees näis olevat agressiivne ja teda ähvardas kööginoaga. Õnneks pääses 19-aastane nooruk vigastusteta ja kutsus politsei. Vastuseks märatsejat ei vahistatud, vaid ta viidi lihtsalt teise majutuskohta. Juhtunu uurimist jätkab kriminaaltalitus, et selgitada selle vaidluse tagamaid.

Neid sündmusi Meschedes ja Marsbergis ei saa vaadelda eraldiseisvana. Need sobivad suuremasse arutellu noavägivalla tajumisest ja selle seostest rändega. Praegune uuring Keskkriminoloogiaamet näitab, et noarünnakute statistika ei suuda selgelt eristada, kas sellised teod on toime pannud sisserändaja taustaga inimesed või kohalikud toimepanijad. Lisaks puudub üleriigiline statistika, mis hindaks süstemaatiliselt kohtuotsuseid noarünnakute kohta.

Politseistatistika registreerib sageli ainult kahtlusaluseid, kuid mitte süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Need ebaselgused suurendavad arutelu elanikkonna turvatunde ja integratsiooniprogrammide ees seisvate väljakutsete üle. Kriminaalpoliitika arutelu edenedes jääb keskseks küsimus, kuidas anda õiglust nii ohvrite kui ka süüdistatavate suhtes.

Need juhtumid tõstavad ka avalikkuse huvi selle vastu, kuidas migratsiooni ja kuritegevust tajutakse. Valikuline aruandlus mõjutab sageli avalikkuse ettekujutust. Eriti pagulastega seotud juhtumite puhul on aruandlus sageli intensiivsem, mis õhutab veelgi arutelu päritolu ja kuritegevuse üle. Eksperdid annavad aga mõista, et rahvuse ja kuritegevuse vahel otsest seost pole. Jääb näha, kas neil vahejuhtumitel on püsiv mõju rände- ja julgeolekuteemalistele poliitilistele aruteludele.