Kölni olümpiamängud: majandusteadlased hoiatavad suurte kulude ja riskide eest

Kölni olümpiamängud: majandusteadlased hoiatavad suurte kulude ja riskide eest

Kölni võimalik pakkumine olümpiamängudele on praeguste arutelude keskmes selliste suursündmuste majanduslike mõjude üle. Oliver Holtemöller, Halles asuva Leibnizi konjunktuuriinstituudi asepresident, kommenteeris põhjalikult eeliseid ja puudusi. Ta rõhutab, et kulud kaaluvad enamasti üles tulu, mis tuleneb eelkõige vajalikust ehitustegevusest. Paljud linnad seisavad silmitsi väljakutsega kasutada olemasolevaid spordirajatisi või ehitada uusi, millel on suur majanduslik mõju. Pilk 1992. aasta Barcelona ja 2002. aasta Salt Lake City olümpiamängudele näitab, et positiivne mõju on sageli erand. Seal on küll saavutatud infrastruktuuri parendusi, kuid lühiajaline positiivne tulude ja kulude suhe on ebareaalne.

Kölni kodanikud peaksid hoolikalt uurima majandusmõjude uuringute metoodikat. Sageli esinevad nihkeefektid, mis muudavad külastajate arvu tõlgendamise oluliselt keerulisemaks. Holtemöller juhib tähelepanu, et olümpiamängude kulude planeerimine on sageli ebareaalne ja seda on ette dramaatiliselt alahinnatud. Siin mängivad rolli ka üldine inflatsioon ja ettenägematud tegurid. Teadliku otsuse tegemiseks tuleks läbipaistvalt teavitada olümpiamängude eeliseid ja puudusi.

Kulud ja tulud rahvusvahelises kontekstis

Pilk Kölni piiridest Pariisi poole näitab, et 2024. aasta olümpiamängude kogukulud on hinnanguliselt umbes 7,7 miljardit eurot, ainuüksi taristule on planeeritud 3,3 miljardit eurot. See on peaaegu kaks korda kõrgem võrreldes klassikalise kuluvahemikuga 3–5 miljardit eurot, mis sellistele üritustele tavaliselt määratakse. Spordiökonomist Timo Zimmermann juhib tähelepanu kõrgetele kuludele, samas kui Limogesi ülikool ootab kasvavalt turismilt ja uutelt töökohtadelt ligikaudu 10,7 miljardi euro suurust majanduslikku mõju. Kuid on skeptitsismi: Stephan Kemper BNP Paribasest ootab suuri kulutusi arvestades ainult marginaalset positiivset mõju majandusele. Turvaprobleemid ja kõrged hotellihinnad vähendavad broneeringuid ka Pariisis, kus praegu on 25% hotellidest alakasutatud.

Ka mängude ajal oodatavad 15 miljonit külastajat, kellest paljud on prantslased, ei ööbi sageli hotellides – see tegur, mis vähendab potentsiaalset tulu veelgi. Sarnaselt Londoniga 2012. aasta mängudel, kus töötute seas loodi vaid 10% uutest töökohtadest, võib uute töökohtade loomisel ka Pariisis olla ajutine mõju. Turismitööstus seisab silmitsi selliste põhitõdedega nagu Air France'i müügi vähenemine kuni 180 miljoni euro võrra.

Kokkuvõtvalt on näha, et kuigi entusiasm selliste suursündmuste vastu on sageli suur, tuleks kriitilise kahtluse alla seada tegelikud majanduslikud mõjud. See, kas Kölnil on hea käsi kodanike harimisel tegelike võimaluste ja väljakutsete osas, on endiselt õhus.