2025. aasta eelarverevolutsioon: Klingbeil esitleb miljardeid väärt plaane!

2025. aasta eelarverevolutsioon: Klingbeil esitleb miljardeid väärt plaane!

Rahandusminister Lars Klingbeil esitles täna oma esimest eelarveprojekti, mis annab märku valgusfoorikoalitsiooni finantspoliitika selgest kursimuutusest. Pidades silmas muutuvat globaalset julgeolekuolukorda ja jätkuvaid väljakutseid kaitsepoliitikas, lubab Klingbeili eelnõu massiivseid investeeringuid kaitsesse, infrastruktuuri ja majanduskasvu. 2025. aasta kulud on eeldatavasti kokku 503 miljardit eurot, uueks võlaks kavandatud 81,8 miljardit eurot, mis on üle kahe korra suurem kui eelmisel aastal. Sihtprojektide rahastamiseks saab üle 60 miljardi euro ka laenurahaga rahastatud erifondidest. Radio Leverkusen teatab, et föderaaleelarve sisaldab ka erivahendeid Bundeswehri, kodanikukaitse ja rünnatud riikide, näiteks Ukraina, toetamiseks. Ainuüksi nendeks meetmeteks on ette nähtud 75 miljardit eurot, millest 32 miljardit eurot rahastatakse laenuga.

Eelnõu eriti oluline element on võlaga rahastatava infrastruktuuri ja kliimakaitse erifondi loomine, mille maht on 500 miljardit eurot. Seda raha võib aga kasutada ainult täiendavate projektide jaoks, mis ületavad tavapärast föderaaleelarvet. Sellest potist plaanib Klingbeil kasutada esimeseks investeerimistsükliks 27,2 miljardit eurot ja järgmisel aastal 47,9 miljardit eurot. Bundestag teatab, et kriitikud, nagu rohelised, kardavad, et raha ei saa mõistlikult kasutada edusammude või kliimakaitse jaoks.

Fookuses kaitsekulutused

Kaitsepoliitika mängib Klingbeili eelarveettepanekus keskset rolli. Eelnõu näeb ette, et kaitsekulutused ulatuvad järgmisel aastal 62,4 miljardi euroni, mis on enam kui 10 miljardi euro võrra suurem kui eelmisel aastal. Aastaks 2029 oodatakse kulutuste kasvu muljetavaldavalt 152,8 miljardi euroni. See tähendab, et liiduvabariik ületab NATO kahe protsendi kvoodi 2,4 protsendiga. Et täita uut eesmärki 3,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, plaanib föderaalvalitsus 2029. aastaks vastavalt suurendada kaitsekulutusi. [ZDF](https://www.zdfheute.de/politik/deutschland/wehretat-bundeswehr- Defense-budget-stieg-100.html) toob esile selle, et militaarpoliitilise olukorra kontekstis on geopoliitilise olukorra laiendamine. viib vastuseni rahva kaitsevõime vajadustele.

Kriitikud kogu poliitilisest spektrist, sealhulgas vasakpoolsed ja BSW, hoiatavad "relvaspiraali" eest ja kardavad, et kavandatav kaitsekulutuste suurendamine toob kaasa sõjaliste lahenduste ületähtsustamise. Seda suurendamist nähakse vajaliku vastusena pärast Teist maailmasõda muutunud julgeolekupoliitilistele tingimustele, mida valitsus peab õigustatuks.

Majanduspoliitiline raamistik

2026. aastaks on kavandatud täiendavaid kulutusi 519,5 miljardit eurot, millest 89,3 miljardit eurot on põhieelarves laenudest ja 83,4 miljardit eurot erivahenditest. Siia kuulub ka kaitse- ja sellega seotud valdkondadele planeeritud 97 miljardit eurot. SPD ja CDU/CSU fraktsioonid on juba esitanud seaduseelnõud, mis näevad põhiseaduses ette muudatusi kaitsekulutustes ja võimaldavad teha erandi võlapidurist. See võib anda riikidele ka teatud manööverdamisruumi oma eelarves.

Klingbeili finantspoliitika kujutab endast kõrvalekaldumist FDP eelmisest strateegiast ja seetõttu arutatakse seda üksikasjalikult lähinädalatel Bundestagis, et tagada kavandatavate meetmete ja investeeringute igakülgne heakskiit. Nüüd on pall Bundestagi ja Bundesrati käes, kes hakkavad eelarvega tegelema pärast valitsuskabineti otsust.