PKK teatas oma võitlejate ajaloolisest lahkumisest Türgist

PKK teatas oma võitlejate ajaloolisest lahkumisest Türgist

Märkimisväärne samm pikaleveninud konfliktis: Kurdi Töölispartei (PKK) teatas, et viib oma võitlejad Türgist Põhja-Iraaki. See otsus tuli osana Türgi valitsusega sõlmitud rahuprotsessist ja teatati ametlikult pühapäeval, nagu teatas kurdi uudisteagentuur Firat. 25 võitlejat on juba tagasi tõmbunud ja PKK loodab, et Türgi valitsus astub selle protsessi toetamiseks vajalikke "õiguslikke ja poliitilisi" samme.

PKK, mis on võidelnud kurdide õiguste eest alates selle asutamisest 1978. aastal Abdullah Öcalani juhtimisel, on viimastel aastatel astunud mitmeid olulisi samme. 2025. aasta juulis panid nende võitlejad sümboolselt relvad maha – tegu äratas Türgi kurdide seas palju lootusi. Diyarbakıri kaaslinnapea Serra Bucaki avaldus, et PKK laialisaatmist võib pidada "väga ajalooliseks otsuseks", rõhutab selle protsessi tähtsust.

Taganemise kontekst

PKK teatas oma laialisaatmisest 2025. aasta mais, millele järgnes Öcalani üleskutsele tuginev sümboolne relvarahu. Alates 1999. aastast vangis istunud PKK asutaja on nõudnud rahumeelset ja demokraatlikku ühiskonda Türgis, ajendades organisatsiooni kuulutama relvastatud võitluse aegunuks. PKK rõhutab vajadust aktiivselt poliitilistes protsessides osaleda.

Hiljutised sündmused näitavad, et rahu piirkonnas on kindlasti võimalik, kuid küsimus jääb, kas president Erdoğan suudab täita kurdide lootused. Ajalooliselt on PKK ja Türgi armee vahelistes lahingutes alates 1980. aastatest hukkunud üle 40 000 inimese, mis rõhutab selle teema tundlikkust.

Keeruline konflikt

Türgi ja PKK suhteid ei iseloomusta mitte ainult riiklik, vaid ka rahvusvaheline dünaamika. Erdö poliitilist strateegiat kurdide ohjeldamiseks ja oma piirkondliku mõju tugevdamiseks mõjutavad arengud naaberriigis Süürias. Vaatamata ilmselgele rahunõudlusele on endiselt levinud skeptitsism selle suhtes, kas Erdoğani Türgi valitsus astub püsiva rahu tagamiseks vajalikke samme.

Lisaks on ülioluline küsimus Rojava, vaidlusaluse territooriumi staatusest, mida PKK baasina kasutab. Erdoğan peab seda piirkonda "PKK terroripiirkonnaks" ja on seal sõjaliselt sekkunud. Ka geopoliitilised arengud näitavad, et konfliktil on kaugeleulatuvad mõjud piirkonna üldisele stabiilsusele.

Türgi valitsuse järgmised sammud ja konkreetsed vastused PKK nõudmistele on otsustava tähtsusega, et näha, kas see rahu on jätkusuutlik. Konstruktiivse dialoogi poole püüdlemine eri osaliste vahel võib olla nende pikaajaliste konfliktide lahendamise võti, kuid näha on, kas see saavutatakse.

Allikad: Raadio Lippe, ZDF täna, Föderaalne kodanikuhariduse agentuur.