Surnud kalad Burgsteinfurtis: hoiatage reostunud veekogude pärast!

Surnud kalad Burgsteinfurtis: hoiatage reostunud veekogude pärast!

Burgsteinfurtis tekitab õngitsejates elevust hiljutine kalade väljasuremine. Pärast seda, kui juunis suri piirkonnas tuhandeid loomi, avastasid nad õhtul Aast kümneid surnud kalu. Võimalik seos võib olla tugeva vihmaga, mis uhus vette osa väetisi, mis mõjutas Aa tundlikku ökosüsteemi, teatab WDR. Steinfurti rajooni alamveeamet seisab nüüd silmitsi selgitusnõuetega ja on juba tunnistanud, et vette võivad sattuda kahjulikud ained.

Eriti plahvatusohtlikud on teated Wettringeni õngitsejatelt, kes pidid kaebama samalaadsete vahejuhtumite üle mai lõpus ja juunis ning kes on juba esitanud kaebuse tundmatute isikute peale. Kolmapäeval teatati murettekitavast olukorrast ka Warendorfis: siin suri ojas kala, mistõttu elanikud teatasid riiklikule kalapüügiühingule. Bioloog Carsten Nolting märgib, et sellised juhtumid ei ole enam üksikjuhtumid ja viitavad kliimamuutuste mõnikord tõsistele tagajärgedele.

Kliimamuutused ja selle tagajärjed

Aga mis siin täpsemalt toimub? Kliimamuutused ei mõjuta mitte ainult temperatuuri, vaid ka üldist veetasakaalu. Siselinnades ei jää sageli sademete hulk maapinnale, mis põhjustab üleujutusi ja tuntud kuivendusprobleeme. Tihendatud pinnad, mis ei suuda enam vihmavett imada, süvendavad seda probleemi. Need segakanalisatsioonisüsteemid ei ole sageli ette nähtud äkiliste veekoguste jaoks. Saasteainete ja toitainetega saastunud reovesi voolab veekogudesse sageli puhastamata, mis mitte ainult ei kahjusta ökosüsteeme, vaid võib ohustada ka vetes supelda soovivate inimeste tervist, nagu [BUND](https://www.bund.net/fluesse-gewaesser/auseffekten-des-klimawandels/wasser state-charts.

Mõjutatud on ka Aasee järv, mis on jõudnud murdepunkti ja kus töötajad ei suutnud enam mõõtmise ajal hapnikku tuvastada. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed kaladele ja teistele seal elavatele organismidele. Münsteri ülikooli limnoloogiaosakonna juhataja prof dr Elisabeth Meyer soovitab pidevalt jälgida temperatuuri ja hapniku kontsentratsiooni, et reageerida varakult tegutsemisvajadusele. Vetikate õitsemine, eriti probleemsed sinivetikad, on kallaste teatud piirkondades juba ilmnenud, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Arutage tegevusvõimalusi

Et kahjusid tulevikus minimeerida, on vaja ümarlauda, ​​kus saavad kokku erinevad tegijad. See puudutab nii varude registreerimist kui ka säästvate majandamisstrateegiate väljatöötamist. Eksperdid hoiatavad: lähiaastatel sagenevad ekstreemsed kuumuse sündmused ning vajadus tõhusa bioseire ja toitainete sissevoolu vähendamise meetmete järele muutub pakilisemaks.

Samuti käib arutelu Aasee järve talvejärgselt uute kaladega asustamise üle, et taas ökoloogilised tingimused stabiliseerida. Tervisliku veemaastiku võti peitub muu hulgas tundlikus ja ennetavas kliimamuutuste ja vastavate tingimuste jälgimises. Kuidas praegune olukord kujuneb, on näha. Selge on aga see, et kaalul on palju.