Tehnoloogiline sõltuvus: Saksamaa võitleb digitaalse suveräänsuse eest!

Tehnoloogiline sõltuvus: Saksamaa võitleb digitaalse suveräänsuse eest!

Digitaalsed muutused hoiavad Saksamaa majandust kindlalt oma haardes, kuid tee digitaalse suveräänsuseni pole veel kaugeltki sillutatud. Täna, 12. augustil 2025, on selge, et Saksamaa on jätkuvalt tugevalt sõltuv välismaalt pärit pilvelahendustest ja -tehnoloogiatest. Föderaalse infoturbeameti (BSI) president Claudia Plattner rõhutab vajadust nende sõltuvuste vähendamiseks rangete kontrollimehhanismide järele. "On viimane aeg luua selge strateegia välismaalt tehnoloogiate ostmiseks," nendib ta USA pilveseadusega kaasnevaid väljakutseid. See võimaldab USA ametiasutustel andmetele juurde pääseda, olenemata nende säilitamiskohast. Vastavalt Radiowestfalica on BSI ja Google Cloudi vahel kokku lepitud koostöös turvaliste pilvelahenduste väljatöötamiseks. See partnerlus on aga vastuoluline, kuna see kujutab endast potentsiaali USA valitsuse väljapressimiseks.

Sõltuvus rahvusvahelistest tehnoloogiaettevõtetest väljendub ka selles, et USA ettevõtted on viimase kümne aasta jooksul investeerinud uutesse tehnoloogiatesse tunduvalt rohkem kui nende Saksa kolleegid. Seetõttu ei nõua Plattner mitte ainult tundlike andmete krüptimise meetmeid, vaid ka seda, et kasutajatel oleks oma võtmete üle suveräänsus, et vältida kontrollimatut andmeleket.

Valitsuse strateegiad ja kohalik areng

Regulatiivsel tasandil sai Saksamaal uuesti alguse arutelu digitaalse suveräänsuse üle, eeskätt 2. augustil 2023 kehtestati tehisintellekti mudelitele üle-euroopalised reeglid. Nende eesmärk on tagada tehisintellekti kasutamise läbipaistvus ja turvalisus. Kuid Saksamaal puudub selgus, kes vastutab nende süsteemide turvalisuse eest. Kiirete otsuste tegemise eest vastutavad BSI ja Föderaalne Võrguagentuur.

Föderaalne pilv pakub Saksamaa võimudele kõrgetasemelist kontrolli, kuid digitaalse suveräänsuse parandamiseks toetuvad eksperdid mitme pilve strateegiatele. Vastavalt Cloudaheadile võivad need strateegiad aidata vähendada sõltuvust konkreetsetest pakkujatest. Mitme pilve lähenemine võimaldab paindlikumalt kasutada pilveressursse, võttes IT-väärtuse loomisel arvesse individuaalseid vajadusi.

On oluline, et ettevõtted kujundaksid oma tarkvaraarhitektuuri nii, et nad saaksid peamise pilveteenuse pakkuja ebaõnnestumise korral automaatselt lülituda alternatiivsele pilvele. See peaks hõlmama ka väliste ja ettevõttesiseste teenuste teadlikku kombinatsiooni, et tagada teatud turvalisuse tase.

Ettevõttesisesed tehnoloogilised arengud ja väljakutsed

Digitaalset suveräänsust käsitletakse Euroopa tööstuspoliitika strateegilise võtmeküsimusena. Et mitte sõltuda välismaistest pakkujatest, peavad Euroopa ettevõtted ise tegutsema. AP Verlag rõhutab, et regulatiivsete raamistike ja patenteeritud tehnoloogiliste arengute integreerimine on väga oluline. Ettevõtted ei pea mitte ainult täitma seadusest tulenevaid nõudeid, vaid tagama ka selle, et nende pilvelahendused oleksid majanduslikult tasuvad, turvalised ja tõhusad.

Väljakutsed peituvad mitmel tasandil: skaleeritavusest innovatsiooni ja regulatiivsete nõueteni. Äsja kasutusele võetud andmeseadus, tehisintellekti seadus ja NIS2 direktiiv tõstatavad keerulisi probleeme, millega ettevõtted peavad tegelema. Need seadused nõuavad andmete ja tehisintellekti käsitlemisel läbipaistvust ja ohutuid tavasid. Selge tegevusraamistik on vajalik mitte ainult selleks, et pidada sammu kasvava vajadusega digitaalse suveräänsuse järele, vaid ka selleks, et saavutada ülemvõim rahvusvahelises konkurentsis.

Kokkuvõttes on üks selge: digitaalne suveräänsus ei ole eesmärk omaette, vaid pigem äriline vajadus. Ettevõtetel peab olema võimalus kontrollida oma andmete asukohta ja juurdepääsuõigusi, et jääda tegutsemisvõimeliseks ka kriisiolukordades.