NRW vähendab pagulaskohti: mida see omavalitsustele tähendab?

NRW vähendab pagulaskohti: mida see omavalitsustele tähendab?

North Rein-Westphalias on võetud oluline samm pagulaspoliitikas: osariigi valitsus on otsustanud vähendada põgenike majutuse suutlikkust 41 000-lt 35 000-le. Sellel on piirkonna pagulaslaste majutamiseks kaugeleulatuvad tagajärjed. Ministeerium plaanib tulevikus aktiivselt mahutada 28 000 kohta, samas kui reserve on saadaval veel 7000 kohta. Seda tehakse kontekstis, kus kesksete majutusvõimaluste kasutamine on esialgsetes vastuvõturajatistes umbes 44% ja umbes 19%. NRW vastutab praegu kokku 53 sellise asutuse eest, kus pagulased majutatakse algselt enne, kui neid saab edasi liikuda linna- või munitsipaalmajutusse. [Welt] teatab, et see vähendamine ei tohiks põhjustada omavalitsustele suuremat koormust.

Kölni rajooni valitsus mängib selles keskset rolli, kuna ta vastutab Kölni piirkonnas pagulaste riiklike majutuskohtade toimimise ja loomise eest. See hõlmab nii esialgseid vastuvõtuvõimalusi (EAE), kus toimuvad pagulaseks registreerimine kui ka tervisekontroll, samuti kesksed majutusvõimalused (ZUE). Need ZUE on eriti olulised kaitset vajavate inimeste hooldamiseks, näiteks puuetega inimeste või sooloreisivate naiste eest. Organisatsioonid nagu Saksamaa Punane Rist, Malteser Hilfsdienst ja muud abiorganisatsioonid, kes võtavad vastu haldus- ja seireülesandeid. [Ringkonna valitsuse Köln] teatab, et enne uue majutuse loomist peaks linnaga alati toimuma infoüritus.

Varjupaigarakenduste üksikasjad

Keskkonda, kus neid otsuseid tehakse, iseloomustab varjupaiga rakenduste oluline langus. Aastal 2023 tehti North Rein-Westfaalias üle 67 000 varjupaigarakenduse, kuid 2024. aastal langes see arv eelmise aastaga võrreldes umbes kolmandiku langusele üle 45 000-langusele. Seda arengut võib täheldada ka üleriigiliselt: varjupaigarakenduste arv langes 2023. aastal peaaegu 330 000 -lt peaaegu 230 000 -ni 2024. aastal. [Statista] rõhutab, et see pole tingitud mitte ainult muutunud varjupaigaprotseduuridest, vaid ka geopoliitilistest asjaoludest, mille paljud inimesed on oma kodumaalt lahkunud.

Huvitav on see, et on näha, et umbes 82 protsenti umbes 3,3 miljonist kaitseotsijast Saksamaal on nüüd kaitseseisund. See arv on alates 2007. aastast rohkem kui sõelunud ja illustreerib integratsiooniprotsesside keerukust. Integratsiooniprotsess võib võtta aastaid ja see kujutab endast väljakutseid nii pagulastele kui ka ühiskonnale. Eriti noori ja naisi mõjutavad sageli varjupaigaprotseduurid, enamik taotlejaid on noored mehed päritoluriikidest.

Selles mõttes on põgenike teema ja nende majutus Saksamaal endiselt keskne poliitiline küsimus. Seetõttu on Põhja -Reini -Lwestfalia arengud väga olulised - mitte ainult põgenike endi, vaid ka kogu omavalitsuste ja kogu ühiskonna jaoks. Jääb põnev, kuidas lähikuudel kavandatakse mahutavuse tasakaal ja põgenike integreerimine.