Kölni peapiiskopkond vabastab pastor Zölleri: juurdlused on käimas!
Friesenhageni endine pastor Tobias Zöller vabastati ametist. Politsei uurimine puudutab võimalikku küberkuritegevust.

Kölni peapiiskopkond vabastab pastor Zölleri: juurdlused on käimas!
Mis Friesenhageni kogudust liigutab? Tobias Zöller, kes on olnud kogukonna populaarne pastor umbes kaksteist aastat, on alates 30. juunist ametist väljas. Kölni peapiiskopkonna pressibüroo kinnitas tema vabastamist, mis muutus vajalikuks käimasolevate politseiuurimiste tulemusena. Süüdistuste üksikasjad pole veel teada. Küll aga kehtib süütuse presumptsioon, mille põhjuseid ei kommenteeri ei politsei ega piiskopkond. Zöller loobus pastori ametist omal algatusel ja peapiiskop Rainer Maria kardinal Woelki võttis tema avalduse vastu.
12. ja 13. juuli jumalateenistustel avaldatud sõnumis teatati Zölleri ametikohustustest vabastamisest umbes 18 000 kristlasele Morsbachi, Friesenhageni ja Wildbergerhütte koguduse üheksas kogukonnas. Peapiiskop Woelki määras koguduse haldajaks kaplan Markus Brandti. Zölleri vabastus tuli tema enda soovil, kuid ta kritiseeris peapiiskopkonna infopoliitikat, kuna teatises seda selgelt ei öeldud.
Uurimised ja taustad
Uurimine, mida toetab ka Kölni prokuratuur, puudutab tolliametnikke ja võib esialgsetel oletustel olla seotud ebaseaduslike krüptotehingutega või küberkuritegevusega. Samas rõhutatakse, et uurimisel pole mingit pistmist seksuaalse väärkohtlemisega, mille Zöller ka selgeks tegi. Morsbachi linnapea Jörg Bukowski oli peapiiskopkonna infopoliitika suhtes kriitiline ja kutsus üles protsesside osas läbipaistvusele.
Kaplan Markus Brandt võtab süüdistuste selgitamise ajaks ajutiselt vastutuse Oberberg-Südi kogukondade eest. Olukord on jätkuvalt pingeline, eriti kui arvestada, et Zölleri ülesandeks on asutada uus kogudus Püha Miikaeli ja Püha Gertrud Oberberg-Süd, mis peaks avama uksed 2026. aasta jaanuaris.
Kirik muutub
Zölleri ümber toimuvad arengud pole mitte ainult kohaliku tähtsusega, vaid peegeldavad ka suuremat kriisi kirikus. Ajaloolased, nagu prof dr Klaus Unterburger Müncheni Ludwig Maximiliani ülikoolist, tõmbavad paralleele 19. sajandi kriisidega, mille käigus kiriku struktuur kõikus. Kui elanikkonna religioossed tavad jäid suures osas muutumatuks, mõjutasid juhtimisstruktuure põhjalikud muutused. See ei ole üllatav, arvestades kirikust lahkujate üha suurenevat arvu ja asutusesiseseid sagenevaid skandaale.
Praegust olukorda kirikus iseloomustab polariseerumine piiskoppide ja juhtkonna vahel, aga ka arutelud sellistel teemadel nagu seksuaalmoraal ja sooline õiglus. Kiriku ees seisvad väljakutsed on mitmekesised ja ulatuvad kiiresti arenevatest muutustest ühiskonnas kuni ametnike usaldusväärsuse probleemideni.
Varem oli paljudel katoliiklastel kirikuga sügavam side, kuid tänapäeval kerkib üles küsimus, kuidas kirikuametnike usaldusväärsust ja autoriteeti pikemas perspektiivis säilitada. Tobias Zölleri olukord ei ole seega ainult politsei juhtum, vaid on sümptomaatiline institutsioonile, mis suurte muutuste ajal otsib uusi vastuseid.
Lähikuud näitavad, kuidas kujuneb olukord Tobias Zölleri ümber. Seni jääb üle oodata, kas ja mis kujul ta ühel hetkel preestriteenistusele naasta saab.
Lisateavet uurimise ja Friesenhageni hetkeolukorra kohta leiate siit Siegeni ajaleht ja Arvustage Internetis. Samuti Katedraali raadio pakub huvitavaid sissevaateid laiaulatuslikesse ühiskondlikesse debattidesse, mis kirikuga praegu kaasas käivad.