Terrorismikahtlus Paderborni rajoonis: süüdistus ISi toetamises

Terrorismikahtlus Paderborni rajoonis: süüdistus ISi toetamises

Umbes kaheksa kuud pärast ulatuslikku haarangut Paderborni linnaosas esitas Düsseldorfi prokuratuur 26-aastasele süüdistuse. Meest süüdistatakse mitme tuhande euro suuruse raha saatmises terroriorganisatsioonile Islamiriik (IS). Need süüdistused on osa üleriigilisest uurimisest, mis keskendub terrorismi toetamisele Saksamaal.

Väidetavalt ei kandnud kahtlustatav IS-ile mitte ainult rahalisi ressursse, vaid otsis ka teavet selle kohta, kuidas valmistada pomme, mis võivad inimesi tappa ja autosid õhku lasta. Uurijad leidsid tema mobiiltelefonist selgeid tõendeid, mis näitasid, et ta oli Telegrami vestluses võimalikke ründevalikuid arutanud. 26-aastane mees vahistati 2022. aasta oktoobris Hannoveri lennujaamas, kus ta ilmselt kavatses reisida Türgi kaudu Süüriasse, et võidelda IS-i eest. Praegu on ta vahi all ja süüdimõistmise korral võib ta karistada kuni kümneaastase vangistusega.

IS-i tugi Saksamaal

Paralleelselt selle juhtumiga on käimas veel üks kohtuprotsess nelja mehe vastu, keda kahtlustatakse samuti IS-i toetamises. Need neli süüdistatavat vanuses 35–45 on väidetavalt kogunud terroriorganisatsioonile alates 2022. aastast annetustena üle 174 000 euro. Föderaalprokuratuur süüdistab neid raha kasutamises IS-i jätkuva eksisteerimise tagamisel pärast sõjalist lüüasaamist. Osa annetustest läks eelkõige kurdi laagrites viibivatele IS-i naisliikmetele, samas kui teatud summa oli ette nähtud spetsiaalselt terroriorganisatsiooni võitlejatele.

Väidetavalt koguti need rahalised vahendid Telegrami kaudu, sotsiaalvõrgustiku kaudu, mis on viimastel aastatel muutunud üha enam uurimiste keskmeks. Lisaks IS-i rahastamisele on süüdistuse õiguslik fookus kuritegelikku ühendusse kuulumine ja terroristliku organisatsiooni toetamine välismaal. Kaitsja kavatses süüdistusi kohtuprotsessi ajal kommenteerida, vaadeldes kriitilise pilguga oodatavaid süüdistusi.

Vabaühenduste rahastamisest tulenevad riskid

Nende arengute kontekstis puutume kokku ka diskussiooniga terroriorganisatsioonide rahastamise üle mittetulundusühingute (NGO) poolt. KPMG analüüsi kohaselt võivad kurjategijad neid organisatsioone kergesti kuritarvitada. Raha ja kauba annetused, mis pidid teenima humanitaarseid eesmärke, võivad sattuda valedesse kätesse. Valitsusväliseid organisatsioone saab asutada spetsiaalselt selleks, et koguda raha terroristlikele organisatsioonidele, sageli abiprojektide varjus.

Riskid on suured: projektid, mis pakuvad toetust aktiivse terroritegevusega piirkondades, on kuritarvitamise suhtes eriti haavatavad. Avalikuks tulnud annetuste väärkasutamise juhtumid mitte ainult ei kahjusta usaldust mõjutatud valitsusväliste organisatsioonide vastu, vaid neil võivad olla ka kaugeleulatuvad õiguslikud tagajärjed ettevõtetele, kes nende organisatsioonidega koostööd teevad. Seoses Euroopa range õigusraamistikuga on alati oht, et raha voolab tahtmatult vägivaldsetesse struktuuridesse.

Süüdistused ja nendega seotud uurimised näitavad taas, et terrorismivastane võitlus Saksamaal ja Euroopas on endiselt tundlik teema, mis vajab kiiret tähelepanu. Ühiskond peab endalt küsima, kuidas saab selliseid tugistruktuure tõhusalt ära hoida, jätmata silmist humanitaarabi põhiideed.

Hamburgi ja Paderborni mängijate jaoks on selle sünge stsenaariumi puhul näha, kuidas kohtud otsustavad ja millist uut teavet eelseisev menetlus päevavalgele toob.