Jürgen Becker: Muusika kui ühiskondlike liikumiste võti Lennepil!

Jürgen Becker: Muusika kui ühiskondlike liikumiste võti Lennepil!

Muusika on midagi enamat kui lihtsalt meelelahutus; sellel on potentsiaali muuta ühiskondi ja mobiliseerida poliitilisi liikumisi. Seda seisukohta jagab ka tuntud kabareekunstnik ja telesaatejuht Jürgen Becker. Ühel aruteluüritusel vaatles ta muusika rolli ühiskondlikes ja poliitilistes liikumistes ning märkis, et paljude liikumiste edu on tihedalt seotud nende muusikalise saatega. Becker on veendunud, et liikumine Fridays for Future kukkus läbi mitte selle sõnumi, vaid õige heliriba puudumise tõttu. Ta mäletab Kölni rallit, kus ükski bänd ei mänginud, mis mõjutas õhustikku tugevasti. Becker järeldab, et muusika ja artistid on emotsioonide mobiliseerimisel ja inimeste ühendamisel üliolulised. Varem sai selgeks, kui oluline oli muusika ideede levitamise vahendina. Wissen selgitab, et muusika on ajalooliselt mänginud olulist rolli poliitilistes võitlustes, olgu see siis Ameerika kodanikuõiguste liikumise või apartheidivastase võitluse ajal.

"Muusika on see, mis meid kokku toob," ütleb Becker. Ta viitab Joseph Beuysile, kes kunagi ütles, et maailma saab muuta ainult kunsti kaudu. Becker, kes sai 65-aastaselt tuntuks ka Kölni Stunksessioni kaasasutajana, rõhutab, et selliseid laule nagu “Marseillaise” ei nähta pelgalt lauludena, vaid võimsa vabaduse ja ühtsuse sümbolina. Mälestused tema esimesest kontserdist Santanaga näitavad, kui kujundavad võivad muusikakogemused olla. "Poplaul jääb mällu ja sellel on hoopis teistsugune mõju kui poliitilisel kõnel," ütleb Becker, rõhutades muusika ainulaadset jõudu masse mobiliseerida.

Plaanitav disko kloostrikirikus

Beckeril on plaanis ka üritus nimega “Deine Disco”, kus ta mängib kloostrikirikus diskorina. Üritus ei ole mõeldud mitte ainult meelelahutuseks, vaid on ka koht, kus inimesed tulevad kokku, et tantsida ja kogeda kogukonda. Ta on kokku pannud esitusloendi, mis sisaldab erinevate žanrite parimaid muusikapalasid. Becker ise tunnistab, et lemmikžanri üle on tal raske otsustada ning kirjeldab, et kipub looma ülevoolavat õhkkonda, kui tantsupõrandal on juba palju rahvast.

Kui oluline on muusika poliitilistes ja ühiskondlikes liikumistes, näitab ka muusika rolli analüüs meie ühiskonnas. Isegi iidsetel aegadel mängis muusika religioossetes ja sotsiaalsetes riitustes keskset rolli. Need arengud on tähendanud, et muusika ei saa mitte ainult meelelahutust pakkuda, vaid ka harida ja mobiliseerida, nagu näitab valetatud tähendus. Kõigil ajastutel on muusika alati olnud sotsiaalsete ja poliitiliste tingimuste peegeldus.

Maailmas, kus digitaliseerimine on muutnud muusika kuulamise revolutsiooni, jääb õhku küsimus: kuidas me kasutame muusikat oma sotsiaalsetes ja poliitilistes võitlustes tänapäeval? Becker annab mõista, et võimalused on veelgi ulatuslikumad kui kunagi varem. Muusika ei paku mitte ainult identiteedielemente, vaid ka emotsionaalset tuge, mis on paljude liikumiste jaoks ülioluline. Seega jääb lootus, et tulevased liikumised leiavad õige heli, mis tugevdab nende tähendust ja tugevdab nende sõnumeid.