Põud ohustab põllumajandust ja loodust: piirkond seisab silmitsi väljakutsetega!

Põud ohustab põllumajandust ja loodust: piirkond seisab silmitsi väljakutsetega!

Saksamaa äärmuslik põud on taimestikule ja loomastikule üha tõsisem probleem. See põud ei peatu ka piirkonna elanikel. Viimastel kuudel on tingimuste tõttu eriti rängalt kannatanud eelkõige põllumajandus. Ta teeb hävitava järelduse Vestfaali uudised, annab aru põuaperioodi mõjudest. Nelipühade ajal sadas vihma, kuid need olid kõike muud kui piisavad ja periood märtsist maini tõi üldiselt liiga vähe sademeid.

Saksa ilmateenistus (DWD) leidis, et Saksamaal oli 2025. aasta veebruari algusest kuni aprilli keskpaigani kõige kuivem periood alates 1931. aastast. Märtsis mõõdeti vaid 21% sademetest 1991.–2020. mõõdetud, mis vastab 68%-le tavapärasest kogusest. Teatud piirkondades, eriti Saksamaa põhja- ja kirdeosas, oli olukord veelgi dramaatilisem: märtsis sadas seal vaid 9 l/m², mis tähendab, et pinnas kannatab tõsiselt põuastressi all.

Tagajärjed põllumajandusele

Põual on tohutud tagajärjed põllumajandusettevõtetele. The Föderaalne Keskkonnaagentuur hoiatab, et eriti Saksamaal on niisutuspõllumajandusel vähe tähtsust, kuna see moodustab ainult 2,5% kogu veevõtust. Põllumajandusalade veevajadus aga suureneb pidevalt, eriti arvestades veevarude vähenemist. Paljudel juhtudel peavad põlluharijad ja põllumehed kasutama kunstlikku niisutamist, et hoida oma taimi vee peal ja vältida saagikadu.

Kuid see mõjutab ka loomade heaolu, sest toiduga varustamine muutub raskemaks. Loomadel, kes toetuvad rohelisele karjamaale ja värskele rohule, on jätkuva põua tõttu vähe toitu. esindaja KONVENTSIOON hoiatada kiiresti selle olukorra kaugeleulatuvate ökoloogiliste tagajärgede eest ning nõuda meetmete võtmist kahjustatud elupaikade taastamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks.

Veepuudus linnades

Veepuudus ei puuduta ainult maapiirkondi; ka linnad tunnevad kliimamuutuse mõjusid. Veevõtt Saksamaal on viimastel aastakümnetel langenud, kuid see ei toimu ühtlaselt, mis võib kaasa tuua piirkondlikke kitsaskohti. Kui paljudes linnades moodustab veevajadus vaid 10,1% pikaajalisest keskmisest veevarust, siis kuivadel aastatel on saadavuses suured erinevused.

Kliimamuutused on kaasa toonud ka mulla niiskuse vähenemise, mis ei mõjuta mitte ainult joogiveevarusid, vaid mõjutab ka põllumajandust ja ökosüsteeme. Ilma kohanemisstrateegiateta ja põhjendatud teadlikkuseta, kuidas vett kasutada, on järgmistel aastatel inimestel ja loodusel raske. Vee säästvaks majandamiseks ja elupaikade kaitsmiseks on oluline võtta ennetavaid meetmeid.

Üldiselt teeb olukord selgeks: põud on kahtlemata osa suuremast kliimamustrist, mis ulatub üle Euroopa ja mõjutab meid kõiki. Ainult ühistegevuse ja sihipäraste strateegiate abil saame ületada kliimaga kaasnevaid väljakutseid.