Prantsusmaa uus valitsus kriisirežiimis: eelarvearutelu ja usaldamatus!

Prantsusmaa uus valitsus kriisirežiimis: eelarvearutelu ja usaldamatus!

Prantsusmaal seisab ees poliitiliselt rahutu nädal, sest peaminister Sébastien Lecornu äsja ametisse nimetatud valitsus peab vastama mitmetele väljakutsetele. Kabinet sai ametisse pühapäeva õhtul ja kohe alguses ootab ees kuum teema: tuleb koostada suurtes võlgades riigi eelarve. Finantsolud on pingelised. Prantsusmaal on 114 protsendiga EL-i suuruselt kolmas võla suhe Kreeka ja Itaalia järel, mis ei tee olukorda sugugi lihtsamaks. Lisaks on valitsuse kulutused ühed suuremad Euroopas, mistõttu on vajadus läbimõeldud kokkuhoiuplaani järele seda pakilisem, nagu Antenne Unna teatab.

Eriti plahvatusohtlik on umbusaldushääletuse oht, mille teatasid sel nädalal vasakpartei La France Insoumise (LFI) ja parempoolne Rassemblement National (RN). Selle rakenduse edu võib suuresti sõltuda Lecornu valitsuse deklaratsioonist. Lecornu soovis oma eelarveprojekti algselt parlamendile esitada esmaspäeval. Selleks on aga vaja eelnevat valitsuskabineti nõupidamist, mis ei saa toimuda enne teisipäeva president Macroni reisi tõttu Egiptusesse Gaza tippkohtumisele. Kui valitsus ei suuda jätkusuutlikku eelarvet esitada, võib Prantsusmaa jääda aasta lõpus heakskiidetud eelarveta, mis raputaks poliitilist maastikku veelgi.

Kõrge pinge riigikogus

Poliitiline olukord riigikogus on pingeline. Lecornu kuulutas välja üleminekuvalitsuse, mis suudab esitada eelarve enne aasta lõppu, kuid jääb truuks paremtsentristlikule profiilile. Kuigi konservatiivid on otsustanud valitsuses enam mitte osaleda, on nad valmis toetama seadusandlikke ettepanekuid. See toimub aga opositsiooni survel, mis kuumeneb veelgi president Macroni kriitikaga ja eelseisvasse eelarvesse planeeritud 43,8 miljardi euro suuruse säästmisega. Need säästud on ka põhjus, miks endine peaminister François Bayrou soovis paluda 8. septembril parlamendis usaldushääletust, mis näitab, kui ebakindel on valitsuse positsioon, nagu Tagesschau rõhutab.

Lecornu usaldusväärsus sõltub suurel määral tema võimest seda poliitiliselt ja majanduslikult tundlikku olukorda juhtida. Mitmed parteid, sealhulgas RN, LFI, rohelised ja kommunistid, on juba teatanud, et hääletavad valitsuse vastu. Bayrou võiks juba korrata oma eelkäija Michel Barnier’ kogemust, kes kukutati 2024. aasta lõpus umbusaldushääletusega pärast seda, kui valitsusel polnud parlamendis oma enamust.

Finantstingimused ja sellest tulenevad väljakutsed

Prantsusmaa finantsolukord on endiselt keskne probleem. 2024. aastal oli riigivõlg umbes 3,3 triljonit eurot ja eelarvepuudujääk on murettekitav 5,8 protsenti SKTst. Kui Saksamaal läheb üle 62-protsendilise võlasuhtega palju paremini, hoiatavad majandusteadlased, et ka Saksamaa riigivõlg võib tulevikus kasvada. [Deutschlandfunk](https://www.deutschlandfunk.de/frankreich- Debt Crisis-staatsfinanzen-eurozone-finanzunternehmen-100.html) rõhutab, et Prantsusmaa keeruline poliitiline maastik, mida iseloomustab kolm võrdset blokki Rahvusassamblees, raskendab pakilisele võlaprobleemile lahenduste leidmist.

Macronit ennast ei kritiseerita mitte ainult eelarveolukorra, vaid eelkõige vastuolulise pensionireformi tõttu, mis näeb ette pensioniea tõstmise 62-lt 64-le aastalt. See meede oli mõeldud puudujäägi lahendamiseks, kuid see on põhjustanud paljudes rahulolematust. Opositsioon on juba saatnud selgeid signaale, et ka siin on vaja parandusi. Jääb näha, kas Lecornu ja tema kabinet suudavad ebakindluse levida või on peatselt tulemas uued poliitilised turbulentsid.