Prantsusmaa uus valitsus kriisirežiimis: eelarve arutelu ja umbusaldus!

Prantsusmaa uus valitsus kriisirežiimis: eelarve arutelu ja umbusaldus!

Prantsusmaal seisab peaminister Sébastien Lecornu äsja ametisse nimetatud valitsuse peaminister poliitiliselt tormiline nädal reageerima paljudele väljakutsetele. Kabinet määrati ametisse pühapäeva õhtul ja kohe algusest peale ootab kuum teema: tugevalt võlgnetatud riigi eelarve tuleb koostada. Finantstingimused on pingelised. 114 protsendil on Prantsusmaal ELis, Kreeka ja Itaalia taga, kõrgeim võla suhe, mis ei muuda olukorda lihtsamaks. Lisaks on valitsuse kulutused kõrgeimad Euroopas, mis teeb vajaduse hästi läbimõeldud kokkuhoiuplaani järele, seda kiireloomulisemaks, nagu antenne unna.

Eriti plahvatusohtlik on enesekindluse hääletuse oht, mille sel nädalal on välja kuulutanud vasakpoolsed partei La France Insoumise (LFI) ja paremäärmuslik Rassemblement National (RN). Selle avalduse edu võib suuresti sõltuda Lecornu valitsuse deklaratsioonist. Algselt soovis Lecornu esmaspäeval parlamendile oma eelarveprojekti esitada. See nõuab aga eelnevat kabineti koosolekut, mis ei saa toimuda teisipäeval president Macroni reisi tõttu Egiptuses toimuva Gaza tippkohtumiseni. Kui valitsus ei esita jätkusuutlikku eelarvet, võib Prantsusmaa lõppeda ilma aasta lõpus kinnitatud eelarveta, mis raputaks veelgi poliitilist maastikku.

Kõrge pinge rahvusassamblees

Rahvuskogu poliitiline olukord on pingeline. Lecornu on teatanud üleminekuvalitsuse, et ta saaks enne aasta lõppu eelarvet esitada, kuid jääb parempoolsesse profiili truuks. Ehkki konservatiivid on otsustanud enam valitsuses osaleda, on nad nõus seadusandlikke ettepanekuid toetama. Kuid see toimub opositsiooni surve all, mis soojendab veelgi president Macroni kriitikat ja eelseisvas eelarves kavandatud kokkuhoidu 43,8 miljardit eurot. Need säästud on ka põhjus, miks endine peaminister François Bayrou soovis 8. septembril paluda parlamendis usaldushääletust, mis näitab, kui ebakindel valitsuse seisukoht on [Tagesschau] (https://www.tagesschau.de/ausland/europa.-frage-100.HTMATSH.

Lecornu usaldusväärsus sõltub suures osas tema võimest seda poliitiliselt ja majanduslikult tundlikku olukorda juhtida. Mitmed osapooled, sealhulgas RN, LFI, Rohelised ja kommunistid, on juba teatanud, et hääletavad valitsuse vastu. Bayrou võis juba korrata oma eelkäija Michel Barnieri kogemusi, keda 2024. aasta lõpus ei olnud usalduse hääletusest loobunud pärast seda, kui valitsusel polnud parlamendis oma enamust.

Finantstingimused ja sellest tulenevad väljakutsed

Rahaline olukord Prantsusmaal on endiselt keskne küsimus. Aastal 2024 oli riigivõlg umbes 3,3 triljonit eurot ja eelarve puudujääk on murettekitav 5,8 protsenti SKP -st. Kuigi Saksamaal läheb palju paremini üle 62 protsendi võlasuhtega, hoiatavad majandusteadlased, et ka Saksamaa riigivõlg võib tulevikus tõusta. [Deutschlandfunk] (https://www.deutschlandfunk.de/frankreich- võlg CRISIS-Staatsfinanzen-Eurozone-finanzuntenhernhernitehnsen-100.html) rõhutab keerukat poliitilist maastikku, mida Prantsusmaale jõuaks-see, mida Rahvuses on keeruline.

Macron ise ei seisa silmitsi kriitikaga mitte ainult eelarveolukorra tõttu, vaid eriti vastuolulise pensionireformi tõttu, mis näeb ette pensioniea tõstmist 62–64 -aastaseks. See meede oli mõeldud defitsiidiga tegelemiseks, kuid see on paljude seas põhjustanud rahulolematust. Opositsioon on juba saatnud selgeid signaale, et ka siin on vaja parandusi. Jääb üle vaadata, kas Lecornu ja tema kabinet võivad ringleda ebakindluse või on peatselt uus poliitiline turbulents.