Karjamaa piim testis: Nii palju on lehmadel tegelikult õnne!

Karjamaa piim testis: Nii palju on lehmadel tegelikult õnne!

Segaduses tarbijad seisavad sageli supermarketite riiulitel ja mõtlevad, mida piimapakenditel olevad nimetused tegelikult tähendavad. Mõiste “karjamaa piim” tekitab eelkõige assotsiatsioone õnnelike lehmadega lopsakatel niitudel. Aga kuidas see tegelikkuses välja näeb? Need terminid ei ole seadusega kaitstud ja tõed ei saa olla üksteisest kaugemal. Merkuur selgitab, et ükski seadus ei määra, kui kaua võivad lehmad seda nime kanda.

Nürnbergi kõrgem ringkonnakohus otsustas 2017. aastal, et nimetuse “karjamaa piim” puhul lubati lehmadel õues käia vähemalt kuus tundi päevas vähemalt 120 päeval aastas. Kuid halvimal juhul võivad lehmad jääda luku taha 245 päevaks aastas, kuigi nende pidamise täpsed tingimused on sageli ebaselged. See tõstatab küsimuse: kuidas saavad tarbijad tagada, et nende ostetud piim pärineb tegelikult õnnelikelt lehmalt?

Usaldusväärsed sildid juhisena

Et mitte eksida piimasiltide džunglisse, soovitavad tarbijakaitsjad valida paremini kaitstud märgised. “Pro Weidelandi” märgis nõuab muuhulgas vähemalt 2000 ruutmeetrit karjamaad looma kohta, GMO-vaba sööta ning lehmade aastaringset liikumist. Seal on ka silt “Loomakaitse suurendamiseks”, mis nõuab aprillist oktoobrini minimaalselt kuus tundi karjatamisaega, sealhulgas piisava ruumi olemasolu. Sellised tihendid võivad olla tõeliseks abiks tarbijatele, kes hindavad jätkusuutlikke ja loomasõbralikke tooteid.

Veel üks detail, mis sageli tähelepanuta jäetakse: mahepiim ei ole automaatselt rohupiim. EL määruste kohaselt piisab, kui lehmadel on juurdepääs lagedale alale, mida ei pea tingimata karjamaaks määrama. Tulevikus aga alates 2026. aastast hakkab kehtima uus EL-i määrus, mis näeb ette karmimaid regulatsioone. Lehmadel peab siis olenevalt ilmast olema juurdepääs karjamaale aprillist novembrini. See võib tekitada väljakutseid paljudele põllumajandustootjatele, kelle laudad ei olnud varem joondatud.

Piimatootmise reaalsus

Vastavalt Tarbija nõustamiskeskus Umbes 87 protsenti Saksa lüpsilehmadest elab vabades lautades, kus on piisav liikumisvabadus. Umbes 30 protsenti neist lehmadest naudib aga karjatamist vaid hinnanguliselt kuus kuud. Oluline on meeles pidada, et kuigi paljudel supermarketite pakenditel on erinevad kriteeriumid, on tegelikud ladustamistingimused sageli ebaselged ja võivad tekitada palju küsimusi.

Seega on igal tarbijal võimalus teha teadlikke otsuseid. Tasub otsida usaldusväärseid hülgeid, et piim peegeldaks asjakohast loomapidamist. Eelkõige võivad uued regulatsioonid kodumaistele ettevõtetele avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Tootmismaastik on pidevas muutumises ja loomade heaolu suurendamise suunas liigutakse edasi.

Üldiselt on oluline edaspidi piimatootmise valdkonna arenguid tähelepanelikult jälgida ja regulaarselt värskeima teabega tutvuda. Igaüks, kellel on hea kvaliteeditaju, suudab lõpuks teha enda ja loomade jaoks parimaid otsuseid.