Wüst kutsub üles karmile ümbermõtlemisele, kui asi puudutab kodanike raha: uus surve reformiks!

Wüst kutsub üles karmile ümbermõtlemisele, kui asi puudutab kodanike raha: uus surve reformiks!

Nordrhein-Westfaleni peaminister Hendrik Wüst võttis praeguses debatis kodanike raha üle selge seisukoha ARD jutusaates "Maischberger". Wüst seadis kahtluse alla kodanikutoetuste saajate eluasemekulude täieliku katmise õigluse ning kutsus üles vaatama üle maksete kestus ja suurus. "Peab olema selge, kuidas saame tagada madala sissetulekuga inimestele õigluse," ütles ta. Wüst väljendas ka muret, et EL-i välismaalased, kes võtavad endale minitöö, võivad kohe täiendada kodanikuraha, ilma et nad oleks kunagi süsteemi sisse maksnud. See reegel on juba tekitanud arutelu, eriti nende seas, kes muretsevad oma rahalise turvalisuse pärast, kuna elukallidus tõuseb.

Samal ajal teatas föderaalne tööminister Bärbel Bas (SPD), et esitab reformiettepanekud esimesel võimalusel. Kavandatavad muudatused võiksid sisaldada karmimaid nõudeid, näiteks karmimaid sanktsioone kodanikuhüvitiste saajatele, kes jäävad töökeskuse vastuvõtule vahele või lükkavad tagasi tööpakkumised. Teine lähenemine muutustele on heaoluühiskonna kuritarvitamise ärahoidmine, mis on eriti oluline ELi kodakondsushüvitisi saavate välismaalaste arvu kasvu silmas pidades.

Õiguslikud nõuded ja õigus kodanikurahale

Föderaalne sotsiaalkohus määras toimiku numbri B 4 AS 12/23 R all kindlaks tingimused, mille alusel on liidu kodanikel ja nende pereliikmetel õigus kodanikuhüvitisele. See on eriti oluline ELi kodanike jaoks, kes on Saksamaal pikka aega elanud. Selle konkreetse juhtumi hageja oli mitu aastat Saksamaal registreeritud Poola kodanikuna ja vaatamata oma olukorrale küsis ta töökeskuselt toetust. Kohtu otsuses rõhutatakse, et kodanikuhüvitise saamiseks on vajalik alaline elukoht Saksamaal. Täpsustati selle määruse nõudeid, mis tugevdab EL-i kodanike positsiooni sotsiaalsüsteemis. Lapsed, kes elavad koos töövõimelise isikuga, kellel on õigus hüvitistele, on samuti õigus kodanikuhüvitisele, sõltumata vanemate asjaoludest.

Huvitaval kombel kasvas Saksamaal mitte-Saksamaa kodanikest hüvitiste saajate osakaal 19,6 protsendilt 2010. aastal 47,3 protsendini 2023. aastal. CDU peasekretär Carsten Linnemann kirjeldas seda kui "torkavat regulatiivset lõhet" ja nõuab rangemaid regulatsioone, et kaitsta sotsiaalsüsteemi kuritarvitamise eest. Ta viitas sõjapõgenike arvu suurenemisele, mis võib olla selle kasvu põhjuseks. Samuti kritiseeritakse seda, et väikese tööajaga töölepingud toovad sageli kaasa riigitõusu, mis nõuab edasist tegutsemist. Bas toetab Linnemanni nõudmisi ja näeb vajadust muudatuste järele ka heaoluühiskonna struktuuride kaitseks.

Tööandjate vastutus

Teine pakiline probleem on see, kuidas käituda tööandjatega, kes palkavad illegaalseid töötajaid. Linnemann nõuab sellistele tööandjatele karmimaid karistusi, samas kui Bas toetas ideed "tulemuste kuritarvitamise kompetentsikeskusest" ja paremast andmevahetusest erinevate ametiasutuste vahel. Nii saaks riiki ekspluateerivate kuritegelike struktuuride vastu tõhusamalt võidelda. "Meie ülesandeks on säästvalt ära hoida väärkohtlemist ja samal ajal luua õiglus kõigi kodanike jaoks," ütles Bas.

Ministri ettepanekud ja arutelud kodanike raha ümber näitavad, et uuendusi ja optimeerimisi on veel palju. Eks aeg näitab, kas nende reformidega õnnestub leida hea tasakaal abivajajate vajaduste ja sotsiaalkindlustusfondide kaitse vahel. Suur osa üleriigilisest erifondist, mis hõlmab 100 miljardit eurot ja Nordrhein-Westfaleni kui suurima liidumaa eraldab 21 miljardit eurot, kavatsetakse kasutada koolide ja alushariduse parandamiseks. See võib aidata kaasa ka sotsiaalsete struktuuride stabiliseerimisele ja on samm õiges suunas.

Jääb küsimus, kuidas poliitikas osalejad saavad hakkama tasakaaluga toetuse ja kontrolli vahel, samas kui kodanike raha on jätkuvalt väga populaarne ja pakub paljudele inimestele olulist tuge.

Lisateabe saamiseks lugege üksikasjalikke aruandeid Borkeni ajaleht, Kodaniku raha ja päevauudised.