Föderaalriigid kavandavad võlarünnakut: üle 3 miljardi aastas!

Föderaalriigid kavandavad võlarünnakut: üle 3 miljardi aastas!

Saksamaal on alates mais jõustunud viimasest põhiseaduse muudatusest puhkenud liidumaade vahel rahastamishullus. Kuus föderaalosariiki on otsustanud võtta uusi võlgu, mille tulemusel võetakse aastas uusi laene üle 3 miljardi euro. Sellest arengust ei saa mööda vaadata, sest föderaalvalitsus kavandab alates 2026. aastast iga-aastaseid laene enam kui 176 miljardi euro ulatuses. Pilt teatab, et Alam-Saksimaa soovib oma maksimaalset lubatud uut võlga 1,4 miljardit eurot nii sel kui ka järgmisel aastal täielikult ära kasutada. Peaminister Olaf Lies andis sellele otsusele rohelise tule.

Kuid Alam-Saksimaa pole üksi. Ka Hamburgis on SPD, CDU ja roheliste erakonnad koostanud uued reeglid, mis võimaldavad võtta uusi võlgu kuni 409 miljonit eurot aastas. Schleswig-Holstein aga kavandab teist lisaeelarvet, et võtta aastas 519 miljoni euro ulatuses täiendavaid laene niipea, kui seadusest tulenevad nõuded on täidetud. Rheinland-Pfalzi liidumaal kuulutatakse välja lisaeelarve koos uute võlgadega "investeerimisrünnaku jaoks", samal ajal kui Berliinil pole selle aasta kohta kindlaid andmeid, kuid järgmisel aastal on oodata uut võlga 780 miljonit eurot. Ja Tüüringil on ka ambitsioonikad plaanid võtta aastatel 2026 ja 2027 laenu 277 miljonit eurot aastas. Pilt märgib, et ka teised liiduriigid räägivad uutest võlgadest.

Rahaline vastutus või võlakoormus?

Kriitika "võlarünnaku" vastu muutub üha valjemaks. Maksumaksjate liidu president Reiner Holznagel kutsub üles mõtlema: "Me ei peaks võtma uusi laene, vaid pigem vähendama vanu võlgu." See tõstatab küsimuse, kas riigid on tõesti suutelised selle täiendava võlaga toime tulema ilma tulevasi põlvkondi koormamata.

Selle arutelu raames arutatakse intensiivselt ka võlapiduri reformi. The Saksa Bundesbank on juba esitanud ettepanekud, mille eesmärk on hoida ühelt poolt riigi rahandus stabiilsena ning teiselt poolt soodustada investeeringuid infrastruktuuri ja kaitsesse. Stabiilsusele orienteeritud valitsuse investeeringute suurendamise tee võib 2030. aastaks võimaldada kuni 220 miljardit eurot, teatas pank.

Riigi rahanduse tulevik

Eelkõige mängib keskset rolli ELi aluslepingutes sätestatud võla suhte 60-protsendiline kontrollväärtus. Bundesbank on otsustanud, et laenude paindlikkuse suurendamine 0,35 protsendilt kuni 1,4 protsendini SKTst, kui võla suhe jääb alla 60 protsendi, võib olla ülioluline. See on osa kaalutlustest, mis on välja toodud ka sel nädalal avaldatud kuuaruandes. Bundesbank näeb siin selget suunda, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku võlga ilma tulevikumajandust ohustamata. Jääb üle oodata, kuidas üksikud liiduriigid ja föderaalvalitsus selle probleemiga praktikas tegelevad.